Steve Forbes näeb Eestit rikkaimate riikide hulgas

Forbes rääkis New Yorgis Äripäevale antud intervjuus, et Eesti edu pole talle üllatuseks, nüüd tuleb vaid majandusliku toiduahela tipus püsida.

Jah, aja jooksul küll. Iirimaa oli ju Euroopa vaeseim maa, mille peamine ekspordiartikkel olid inimesed. Aga siis võeti asi tõsiselt ette ja hakati reklaamima välisinvestoritele head maksusüsteemi - Iirimaal on ettevõtte tulumaks 12,5%.

Nüüd on Iirimaa jõukam kui Saksamaa või Suurbritannia.

Mis siis, Skandinaavias räägivad kõik inglise keelt, nagu oleks see neil esimene keel. Haridus on muidugi äärmiselt oluline ja Eesti peab tegema ses osas pikaajalise plaani.

Eesti peab lihtsalt nägema ennast Hongkongi, Singapuri või Luksemburgina, mis suudavad majandusliku toiduahela tippu jääda.

Rohkem teenustel põhinevale majandusele üle minnes on olulised ka hea seadusandlus, tugev finantssektor ja kompetentne ametnik.

Majanduslikult oleks Eesti suurepäraselt toime tulnud ka lihtsalt vabakaubanduslepingute najal, aga ELiga - nagu ka NATOga - liitumine oli Eestile vajalik julgeoleku seisukohalt. Ja see andis turvagarantii ka välisinvestoritele.

Oluline on lihtsalt meeles pidada, et Eesti ei pea võtma üle ELi kõige halvemaid kombeid. Ärge kartke erineda. Teie eeskujuks peavad olema Šveits, Iirimaa, Hongkong, Taiwan. Ärge minge Lääne-Euroopa heaoluriiginduse õnge.

Nüüd sõltub kõik sellest, kui vastupidav ja mitmekülgne on Vene majandus. Sest naftahinnad hakkavad ühel hetkel taas langema. Võtame Texase. Kui naftahinnad 1980. aastate keskpaigas kokku kukkusid, siis tegi sama ka Texas.

Aga kui 1990. aastate lõpus langes nafta hind taas 10 dollarile barrelist, tuli Texas olukorrast kenasti välja, sest oli viinud oma majanduse palju laiemale alusele. Ehk Venemaal saab määravaks see, kas n-ö radarialune majandus suudab sirguda.

Muide, Venemaal on ka tõsine demograafiakriis. Ükski riik, mille rahvastik vananeb, ei saa olla tõeline majandusvõim.

Peale "kaitsesse tõmbumise" tuleb vaadata, mis meil hariduses toimub. Paljud araabia riigid teevad näiteks kõrghariduses koostööd tuntud USA ülikoolidega. Nii on nad avanud kohalikud Whartoni ja Cornelli ülikooli harud. Miks ei võiks Eesti seda teha?

Veel üks asi - mis kõlab küll veidi eksootiliselt - on meditsiiniturism. Näiteks Tai ja India on ehitanud üles ülikõrgel tasemel meditsiinikompleksid, kus lääneriikide kodanikud saavad arstiteenuseid vaid pisikese osa eest sellest hinnast, mida nad kodus maksaksid.

Kindlasti. See oleks kriitilise tähtsusega asi, kuigi Ameerika vajab muidugi ka tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusreforme.

Ma usun, et ka USAs tuleb kasutusele mingi proportsionaalse tulumaksu versioon ning see saab ülimalt populaarseks, eriti kui igale maksumaksjale jäetakse vabadus valida uue ja praeguse süsteemi vahel.

Asi pääseb paisu tagant välja siis, kui üks Lääne-Euroopa riik valib proportsionaalse tulumaksu.

Ja see juhtub vaieldamatult niipea, kui Poola seda teed läheb. Siis langeb ka Berliini maksumüür.

Seda peaks vaatama. See võib olla midagi igapäevast või ka transport, toiduainetööstus või tervishoid.

Ärge võtke oma jõukust iseenesestmõistetavana, vaid viige see järgmisele astmele. Eesti peab hoiduma sellest, et muutub tavaliseks ELi heaoluriigiks, üheks teiste seas. Euroopa heaoluriigid stagneeruvad.

Eesti peab olema magnet ambitsioonikatele inimestele ja reklaamima ennast endiselt aktiivselt kui mingi piirkonna väravat.

Eks te peate maha istuma ja vaatama, mida Iirimaa tegi, ning looma kõik turu vaba toimimise ja investeeringute võimalused.

Steve Forbes on olnud üks aktiivsemaid ja mõjuvõimsamaid lihtsa ja selge ühetaolise maksusüsteemi propageerijaid maailmas, ütles peaminister Andrus Ansip.

Analüüsidele tuginedes on Forbes kinnitanud, et reeglina on madalamate maksumääradega riikides majandus elavam ning inimeste ettevõtlikkus suurem, lausus Ansip.

Peaministri sõnul on Eesti maksusüsteem oma lihtsuses arusaadav kõigile maksumaksjatele ning maksumaksjad maksavad seetõttu makse hästi. "Ühetaoline, praktiliselt maksuerisusteta süsteem on arusaadav ka välisinvestoritele," ütles Ansip. "Eesti on olnud välisinvestoritele üks atraktiivsemaid riike Euroopas."

Seega - Eestis on Steve Forbesi ideede rakendamine andnud ootuspäraseid ja isegi ootuspärasest paremaid tulemusi, lausus peaminister. Seetõttu on loomulik, et Forbes oma väidete tõestuseks vahel ka Eesti majandusest võetud näiteid kasutab. "Ning loomulikult suurendab see, et Steve Forbes meist kõneleb, Eesti tuntust maailmas," ütles Ansip.

"Forbes soovitab meile ambitsioonikate eesmärkide seadmist. Olen temaga nõus. Eesti senine areng on olnud suur edulugu. Kuid me pole veel saavutanud kõike seda, mille poole oleme püüelnud. Seega - see edulugu peab jätkuma," rääkis peaminister.

Ansipi sõnul kohtus ta Steve Forbesiga ajakirja Forbes korraldatud majandusfoorumil 2005. aasta juunis Pariisis, kus ta Eesti maksusüsteemi ja investeerimiskeskkonda tutvustas. "Forbes on väga haarav ja hea esineja," kinnitas Ansip. "Temas on idealismi ja aatelisust, kuid samas on tegemist väga pragmaatilise inimesega."

Küsimusele, millist ametikohta võiks Forbesile pakkuda Eesti valitsuses või Eestis üleüldse, vastas Ansip, et Eestis nimetab valitsuse ametisse president, mitte peaminister. "Seega ei saa ma ka meie riigi peaministri ametit Steve Forbesile pakkuda," rääkis Ansip. "Kuid Steve Forbesi ideede realiseerimisel saabuvasse edusse ma usun."