Head uut prügisorteerimist!

Aastavahetuse glamuur on paari päevaga vahetunud lihtsakoelise teema vastu. "Mida k...t pean nüüd oma prügiga tegema?!" küsivad netikommentaarides kümned ja kümned tigedad inimesed, "pean ma seda ise sorteerima hakkama vä? Aga mis kasu sest saan?"

Jah, küllap oleks prügifirmad saanud teavitada inimesi paremini ja täpsemalt, kui nad seda tegid. Ikkagi arvan, et asi on eelkõige suhtumises. Kui oled aastakümneid harjunud sodi kööki kraanikausi alla ühte ämbrisse viskama ja seda ühte konteinerisse tühjendama, tundub plastkarpide ja kartulikoorte eraldamine tüütu, isegi veidi alandav. Nii palju tähelepanu sellisele ebaväärikale ja tähtsusetule asjale nagu prügi.

Tegelikult saab prügist peagi üks tähtsamaid nähtusi meie elus. Järgnevail aastail kulutavad inimesed igal pool maailmas aina rohkem aega, raha ja ideid, et leida lahendusi meie ümber kuhjuvale prügile.

Ent inimkonna tulevik kui midagi kauget ja ebamäärast läheb korda ju vähestele. Isiklik kogemus mõjub palju paremini. Eelmisel kevadel eramusse kolides panin aianurka kompostikasti ja jätkasin eelmiste omanike prügifirmaga sõlmitud rohelise kilekoti lepingut - viiakse ära plastik, pakendid ja paber. Ehmatav oli, et enamiku prügist moodustasidki plastikust ja kilest pakendid.

Uskuge mind, alguses on sorteerimine tüütu, praegu ei pane ma seda enam tähelegi. Otsest rahalist kasu ma sellest ei saa, aga tunne on hea.