Korterimüüja peab arvestama suure vaatajate hulgaga

Pole ka haruldane, et korterit käiakse vaatamas 30 korda või enamgi, ent ostjat ikka ei leidu. Põhjuseks eelkõige hindade langemine, mistõttu käivad huvilised kortereid vaatamas peamiselt selleks, et turgu tunnetada, kirjutas Äripäev. Tehinguid sõlmitakse aga väga vähe. Pole ka midagi imestada, statistika kohaselt tehti 2006. aasta detsembris Tallinna korteritega üle 1100 tehingu, ent möödunud detsembris jäi tehingute arv 500 kanti.

Evelin Linnaste, kes on omale korterit otsinud eelmise aasta algusest, märgib, et pakkumisi on tõesti palju. Ent ostuotsust pole ta siiani teinud, ehkki on vaadanud kümneid kortereid. Ta ütleb, et on tegelikult nõus veel aasta ootama, kui hinnad veelgi langevad ning pakkumiste hulk kasvab.

ERI Elamispindade Kinnisvara tegevjuht Mart Saa arvab, et ostjad on kinni emotsioonides ja lootuses, et hinnad kukuvad veelgi. Vaatamas käiakse tema sõnul praegu kindlasti rohkem. Ta meenutab 2003. aastat, kus ühe korteri edukaks müügiks tuli seda samuti näidata 20-30 korda.

"Vahepealne aeg oli omamoodi naljakaski, enamik tehingud toimusid kuni viie näitamisega," osutab ta ostjate erakordselt suurele huvile. "Nüüd oleme tagasi ajas, kus ostuga ei kiirustata. Soovitakse rohkem näha ja aega pühendada, et leida see õige."

Saa arvates on see normaalne suhtumine ostjate vaatepunktist ja müüjatel poleks ka põhjust muretseda muus osas, kui vaid tuleb arvestada pikemate müügiperioodidega.

"Aega ja vaeva müüjatel ning maakleritel läheb kindlasti müügiedu saavutamiseks oluliselt rohkem. Eriti pikad on müügiajad tüüpprojektidel," märgib ta.

BPE Kinnisvaraeksperdi maakleri Ülle Mäehansu sõnutsi ostjad ei rabista, otsuse tegemisel ei kiirustata. "Erinevaid pakkumisi kaalutakse väga põhjalikult, vaagitakse nende plusse ja miinuseid, kortereid käiakse vaatamas mitu korda," kirjeldab ta olukorda.

Sageli soovitakse arendajaga elamispinna ostuhinna suhtes tingida ning loodetakse hinnaalandust isegi 10-15 protsenti.