Töölepinguseadus külvab tüli

150 töötajaga ettevõtte juhina võin kinnitada, et mittekõlblikest või mittevajalikest töötajatest vabanemisega ei ole mingeid probleeme, dokumentatsioon on vaja ainult juriidiliselt korrektselt vormistada. Võimalikud kahjud korvab kindlustus.

Eesti majandus saab toetuda ainult ekspordivõimelisele tootmisele. ELi tugeva konkurentsiga turul saab müüa ainult kvaliteetset toodangut. Seda on võimelised valmistama hea kvalifikatsiooniga, motiveeritud, ettevõttele lojaalsed, end turvaliselt tundvad töötajad. Närvilised, rahulolematud, enda kaitsetust tunnetavad töötajad ei ole võimelised saavutama vajalikku tööviljakust.

Kvalifitseeritud töötajate ettevalmistus on pikk, vajalikud oskused tulevad aastatega. Nendega töölepingu lõpetamine on nii kahjulik, et see on viimane asi, mis võib pähe tulla. Lojaalsuse eest peab olema ka mingi boonus.

Toitlustusettevõtetes on küll tunda, et töötajad vahetuvad paari kuu tagant. Võib-olla mõnes väiksemas ehitusbrigaadis, baaris või poekeses on probleeme koondamise või muidu töölepingu lõpetamisega, kuid sageli on selle põhjus varasem tööandjapoolne seaduserikkumine (mustalt töötamine, osaline ümbrikupalk, FIEna vormistus). Arvestades, et lähiajal tuleb tööjõuturule vähem inimesi, ei ole töölepingu lõpetamise lihtsustamine asjakohane ja pingestab ainult tööandjate ja töövõtjate suhteid. Kogu see rumalus tõukab töötajad ametiühingu sülelusse. Võib oodata praeguse mõistliku, tööandjate ja -võtjate vahelise suhteliselt tasakaaluka suhtluse lõppemist, aü-de tugevnemist ja suuri töötülisid.

Tööjõu maksumuse pidurdamine, ELi toetuste suunamine infrastruktuuri (betoon ja asfalt) toob meile Portugali stiili, kus on uhked teed ja sillad, aga poest ei leia Portugalis toodetud kaupa. Valdavalt on kauplustes Hispaania toodang, Portugali tooted ei ole konkurentsivõimelised.

Valitsus planeerib ELi toetustest 700 mln krooni eest toetada tootmise optimeerimist ja automatiseerimist. See on umbes 100 mln aastas. Meie firma kulutas ainuüksi möödunud aastal tootmise moderniseerimiseks kuus mln krooni. Nii et matame raha asfalti ja betooni. Aga vaevalt meid kõiki uude Muuga sadama Hiina logistikakeskusesse tööle võetakse.

Autor: Andres Ergma