ASi Steri juhataja Jaanus Pikani sõnul
selgub täpne summa, palju keskkonnaministeeriumilt nõutakse siis, kui hagi
arutlusele jõuab.
Pikani sõnul esitas Steri keskkonnaministeeriumile sügisel kohtuvälise nõude saamata jäänud kasumi osas, kuid minister lükkas selle tagasi. „30 päeva jooksul pärast seda esitasime hagi kohtusse 300 000 krooni nõudmiseks, nagu seadus ette näeb,“ selgitas ta. Kuna Steril on pooleli veel ka vaidlus kiirgustegevusloa väljastamise üle, siis ei teadnud juht, millal kohus selle kaebuse menetlusse võtab. „Tallinna halduskohus rahuldas meie hagi ja käskis ministeeriumil tegevusluba väljastada. Kuid see kohtuotsus ei ole veel jõustunud, kuna ministeerium kaebas selle edasi, seni kuni see kohtuvaidlus ei ole lahendatud ei saa ka järgmisi hagisid menetleda,“ selgitas ta.
Et kaheaastasest viivitusest tulenevaid kahjusid välja nõuda, esitas Steri uue hagi kohtule. „Andsime sisse taotluse 300 000 krooni nõudmisele. Sellistel hagidel on 3protsendiline riigilõiv, 30 miljonist oleks see summa suurem ja vastavalt seadusele on meil õigus hiljem nõuet suurendada,“ seletas Pikani hagi juriidilisi nüansse.
Kui suureks nõue täpselt ulatub sõltub Pikani sõnul sellest, millal see kohtus menetlusse jõuab. „Kõik sõltub sellest kui suure summa me viivistena võlausaldajatele peame maksma. Kaheaastane viivitus ei olnud äriplaanidesse sisse kirjutaud ja see on auk, mida tootmisega ei kata,“ lisas ta. Pikani sõnul on 34 miljonit saamata jäänud kahjum, kuid raamatupidamislikke kulusid kokku võttes võib saada hoopis teise summa. „Ei oska öelda kui suure summa, see selgub siis kui asi arutlusele jõuab ja me kokkuvõtte teeme,“ lisas ta.
Seotud lood
Steriliseerimisfirma Steri omanik ja Eesti
Investorite Liidu juht Heldur Meerits ütles täna konverentsil "Äri ja Meedia",
et Steri juhtum lõpeb kindlasti kohtus.
Steriliseerimisfirma Steri omanik Heldur
Meerits kinnitas aripaev.ee-le, et investorid soovivad keskkonnaministeeriumilt
neile tekitatud kahju hüvitamist.
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.