- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Murduv maa väriseb
15. novembril 2006 toimus Kuriili saarte
lähedal 8,3 magnituudine maavärin. Mõni minut hiljem raputasid saarestikku
järeltõuked. 13. jaanuaril 2007 aastal raputas aga uus võimas maavärin piirkonda
Kuriili saartest lõunas 8,1 magnituudise jõuga.
Viimane maavärin tuli teadlastele üllatusena ning sellest ajast on rühm geolooge üritanud välja selgitada, mis täpsemalt juhtus. Uurimistöö tulemused avaldati ajakirjas Nature.
Miks tuli teine maavärin üllatusena? Tugevad maavärinad toimuvad reeglina kahe laama piiril. Laamad on plaadikujulised litosfääri fragmendid, mis üksteise suhtes liiguvad. Laamad põrkuvad kokku, sukelduvad üksteise alla või lahknevad. Omavahelise hõõrdumise tulemusena tekkivad pinged lahenevadki maavärinatena. Kuriili saared on tekkinud Vaikse ookeani ja Põhja-Ameerika laamade vahelisele piirile, sellest lõunas aga, kus toimus teine tugev maavärin, ei ole mingit laamade piiri.
Suurtele maavärinatele järgnevad tavaliselt oluliselt väiksema võimsusega järeltõuked, mis võivad kesta nädalaid või mõnikord isegi kuid. Kuriili maavärinad olid aga võimsuse poolest enam-vähem samas suurusjärgus, mistõttu teadlased teadsid, et siin on tegemist millegi huvitavamaga.
Sellised kaksikmaavärinaid on täheldatud varemgi, kuid nad on siiski võrdlemisi harvad. Järeltõugetest eraldab teist maavärinat mitte ainult võimsus, vaid ka asukoht – erinevalt järeltõugetest asub teise maavärina epitsenter esimese omast eraldi, ehkki nad on ilmselgelt üksteisega seotud.
Kuriili saarte esimese maavärina puhul oli tegemist tüüpilise maavärinaga – üks laama sukeldus teise alla ning hõõrdumisest tekkinud pinge vabanes maavärinana, mille käigus liikusid laamad pikki vana murrangut üksteise suhtes pisut edasi. Teise maavärina puhul tekkis aga täiesti uus murrang Vaikse ookeani laama sisse.
„Maavärina käigus tõmmati sukelduv laam tema oma raskuse poolt sügavamale ning see tekitas pinge tahapoole jäänud laama osas, mis murdus surve all mõni kuu hiljem,” ütles uurimuses osalenud Thorne Lay California ülikoolist LiveScience’ile.
Selliseid murranguid on tekkinud varemgi, näiteks Jaapani ja Indoneesia rannikuil. „Et sundida laama sukelduma, selleks tuleb teda painutada, kuid me peame pidama meeles, et tegemist on 100 kilomeetri paksuse jäiga kiviplaadiga ning selle painutamiseks on vaja hiiglaslikku jõudu,” selgitas Lay.
Võrreldes subduktsiooni ja mäetekkeprotsessidega seotud maavärinatega on sellise maavärinad haruldased, mistõttu ei osata nende tekkeks valmistuta. Harvale esinemisele vaatamata vabaneb neis aga suur energiahulk ning potentsiaalne häving on väga suur. „Murrang tekib uutesse kivimitesse, tegu ei ole vana ja kulunud murrangu edasiliikumisega,” ütles Lay.
Teadlaste sõnul tuleb kindlaks määrata kohad, kus vastavad maavärinad tulevikus toimuda võiksid, et inimesed ohustatud piirkonnas saaksid end nende vastu paremini kaitsta.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele