Eegi sõnul on Luude väited kummastavad ja enesekasupüüdlikud. "Näiteks ei ole võrreldud tootjate kulusid." Samuti peab tema sõnul aru saama, et ELi direktiivides on need taaskasutamise nõuded sees ja Eesti on nende täitmise endale kohustuseks võtnud.
Eek kinnitas, et riigi jäätmekäitluse arengukavas hinnati ka keskkonnamõju. "Eesti säästva arengu instituut tegi nende (Saksamaa ja Norra - toim.) eeskujul lihtsustatud analüüsi, milles kokkuvõttes soovitas jäätmete liigiti kogumist ja ülejäänud prügi põletamist," lisas Eek. On algatatud riigihange, et rajada Irru prügipõletustehas. "See peaks käivituma aastal 2011. Tehas suudab põletada 100 000 tonni prügi aastas," sõnas Eek.
Tallinna prügilasse, mille suurim osanik on Cleanaway, tuuakse praegu aastas 200 000 tonni prügi. "Põletustehase käivitamine tähendaks, et prügilasse jõuaks poole vähem jäätmeid, mis tähendab ka olulist käibe langust," lausus Eek. "Praegu on prügila teeninud korralikku kasumit, mis on välja võetud."
Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg peab praeguseid jäätmete kogumise põhimõtteid õigeks. Remmelga sõnul on Eestis taaskasutamine alles lapsekingades. "Kogumispunkte on vähe, see mõjutab ka materjalide liigiti kogumist, kuna inimesed on laisad ja see tuleb neile võimalikult mugavaks teha," sõnas ta. Remmelg ei usu, et iga maja juurde peaks seitse konteinerit panema. "Efektiivsem on Põhjamaade süsteem, kus lisaks majade juures eraldi olevatele prügikastidele on jäätmete liigiti kogumise jaamad," lisas ta.
Seotud lood
Puhas töökeskkond tõstab inimeste motivatsiooni, mõjub hästi produktiivsusele ning jätab ka klientidele ning külalistele hea esmamulje. Tööruumides veedame väga suure osa oma ajast ning mitte keegi meist ei tunne end hästi ruumides, kus on üldine puhtuse tase madal.