Ehituskeeluala muutmine eeldab naabri nõusolekut

Siim Sultson 20. veebruar 2008, 00:00

"Kaks naabrit, kelle poole juurdeehitus tuli, andsid hea meelega allkirja, kuid naaber, kelle poole ehitus ei laienenud, ei andnud," meenutab Viimsi valla elanik Raul Rumm suvila laiendamist naabritevahelisse ehituskeelualasse. Hirmust ehituse peatumise ees esitas ta vallale palve koos geodeetilise asendiplaaniga. Vald andis heakskiidu ja keelualasse laiendamine läbis kolmenädalase väljapaneku tõrgeteta.

"Olulisim on rääkida naabriga ja alles siis anda asi arhitektile lahendada," leiab ehitusekspert Lembit Sõmer igale ehituskeelualale hoone rajamisele lahenduse. Samas tunnistab ta, et eks igas omavalitsuses kehti omad normid.

Viimsi valla ehitusameti juhataja Juhan Kulleri sõnul tuleb ehituskeelualasse ehitada soovimisel kindlaks teha, kas maaomaniku krundil määrab keelutsooni kehtiv detailplaneering või projekteerimistingimused. Esimesel juhul tuleb lasta teha uus detailplaneering, teisel saada uued projekteerimistingimused.

Viimaseid saab omavalitsus muuta ka otsuse korras. Siiski on kõige aluseks naabri kirjalik nõusolek. "Isegi alla 20 ruutmeetri suurust väikeehitist ei või ehituskeelualasse niisama teha!" hoiatab ta keelualas isetegevuse eest.

Viimsi vallas on näiteks detailplaneeringu alusel rajatud uutel elamukruntidel keelualaks naabri piirist elamute puhul seitse meetrit ning suvilate ja aiamajade puhul viis meetrit. Vanema hoonestuse vahel põhineb ehituskeeluala tihti majadevahelistel tuleohutustsoonidel ehk kujadel, mis on kaheksa meetrit.

Keelualasse omapäi tehtud maja tuleb Kulleri sõnul lammutada. "Kui ehitise omanik lammutamise ettekirjutusele ei reageeri, saab ta väärteomenetluse seaduse alusel kuni 18 000 krooni trahvi," osutab ta võimalusele määrata ka korduvaid trahve, kuni omavalitus hoone lammutab ja esitab omanikule arve.

"Omavoliline ehitamine algab 20 ruutmeetrist," peab Tartu arhitektuuri- ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint kuuride ehitamise jälgimist võimatuks. Näiteks on Tartu vana Supilinn selliseid naabri piiri äärseid kuurikesi tihedalt täis. Tartus saab vaid detailplaneeringuga maadel keelualale ehitajale teha ettekirjutusi. Selle ignoreerimise vasturohuna näeb ta korduvate, umbes 10 000krooniste sunnirahade määramist - kuni omanik lõpuks ehitise lammutab.

Tartu linnas on keeluala pool loodava hoone kõrgusest. Samas peab sealgi olema tagatud kaheksameetrise kuja nõue kahe naabri hoone vahel.

Viimsi valla ehitusameti juhataja Juhan Kulleri sõnul on ehituskeeluala loova kuja laius kahanenud.

"Kümne aasta eest oli see 15 meetrit, kuus-seitse aastat tagasi kümme meetrit. 2005. aastast kaheksa meetrit," meenutab ta.

Üldiselt ongi keelualasid vorminud kujad. Samas pole kehtinud kindlat üldist keeluala suurust. Paljuski sõltub see hoonete vahekaugustest ja tulepüsivusest. Nõukogude ajal ehitati vahel suvilad paaridena. "Omaniketa riigis lähtuti loogikast, et kui põlevad, siis põlevad koos," avab Kuller toonast tuleohutuspoliitikat.

Nüüd saadavad selliseid rajoone tuleohutuseprobleemid: vahekaugused on väikesed. Liisaks surutakse hoonete vahele uusi maju või laiendatakse olemasolevaid. Abinõudena mingigi kuja tekkimiseks kasutatakse tuletõkkeseinu.

Vanade keelutsooni ulatuvate hoonete puhul ei näe ehitusekspert Lembit Sõmer probleemi - kuni neid ei puudu, on kõik seaduslik. Kui soovitakse renoveerida või laiendada, tasub selliste erijuhtumite korral pöörduda omavalitsusse.

Arvo Rikkinen, Tallinna linnaplaneerimisameti detailplaneeringute teenistuse direktor
Detailplaneering määrab krundi hoonestusala, kuhu võib ehitada. Siin arvestatakse kujasid, valgust, kõrghaljastust, teisi looduslikke objekte. 2003. aastani kehtinud seadus nõudis keelualade määramist, nüüd määratakse hoonestusalasid. Kui detailplaneeringut ei nõuta, tehakse sarnaselt projekteerimistingimused. Krundi piirile neljast meetrist lähemale ehitamisel nõuame ka naabri kirjalikku seisukohta.

Eduard Sepp, ehitusekspert
Tavaliselt on naabritevahelisest piirist ehituskeeluala viis meetrit. Sinna ehitamine on paljuski sundkäik, ruumipuudusel ehitatakse kuure juurde. Näiteks Tallinnas Kakumäel on ridamisi tehtud kuurid naabripiiri vastu. Ma ei usu, et nende omanikele midagi tehakse. Omavalitsused ei viitsi asjaga tegeleda - kui kaebusi pole, siis las olla.

Nii tehaksegi vahel saun aknaga otse teise krundile. Keelualadesse ehitamine oli levinud 1990. aastate algul, nüüd on olukord parem.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:21
Otsi:

Ava täpsem otsing