Päästeameti juhtide lisatasude kaotuse hüvitab priske palgatõus

Lisatasude kaotamise ja põhipalga suurendamise eesmärk on Karafini sõnul aga üllas. «Uue palgamäärusega tahame saavutada seda, millest Eesti meedias on pikalt räägitud – riigiametnike palgad peavad olema läbipaistvad,» tõdes ta. «Meie palgad on nüüd läbipaistvad.»

Karafini sõnul puudutab lisatasude kärpimine ka päästjaid, kelle palgad tõusid aasta alguses keskmiselt 40 protsenti. Kui praegu moodustavad lisatasud päästeteenistuja palgast koguni poole, siis uue korra järgi vaid 10–17 protsenti. Seega saab avalikkus senisest enam aimu ka päästjate reaalsetest sissetulekutest.

«Kui ma töötan näiteks II grupi komandos juhtivpäästjana, siis vaatan tabelist palga, mida tulenevalt minu tööpanusest võidakse suurendada kuni 20 protsenti,» tutvustas Karafin palga kujunemist. Midagi rohkem juurde ei saa.

Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu ROTAL juht Kalle Liivamägi tunnistas, et nemad nõustusid päästeameti juhi 55 000-kroonise põhipalgaga just tingimusel, et lisatasusid juurde ei maksta. «Siseministeerium kinnitas meile, et nii see jääb ja loodame, et nii ongi,» rõhutas Liivamägi.

Siiski üllatas Liivamäge määruse eelnõu üks punkt, mis ütleb, et siseministril on võimalus maksta päästeameti juhile lisatasu. Karafini sõnul tähendab see aga vaid ühekordse erakorralise tasu maksmise võimalust, püsiva ja suure lisatasuga tegemist ei ole.