Saksa konverentsiturist eksib Eestisse harva

Saksa ärireiside käive on aastas üpris korralik summa - 63 miljonit eurot. Ainus mure, mis sakslastel näib olevat, on see, et tavaturiste võiks suhtes ärireisijatega rohkem olla. Võrreldes teistesse Euroopa riikidesse tehtavate ärireisidega tehakse Saksamaale tervelt kaks korda rohkem.

Erandid pole ka eestlased. Saksa turismiameti statistika näitab, et ka eestlased käivad Saksamaal pigem äri- kui puhkusereisil. Suurima osa moodustavad traditsioonilised ärireisid, kuid kindel koht on ka konverentsi-, messi- ning innustusreisidel (incentive trips). Viimased moodustavad ärireiside koguhulgast pisut alla kolmandiku. Puhtalt konverentsireisid moodustasid Baltikumist tehtud ärireisidest möödunud aastal 13 protsenti.

Põhjuseid, miks sakslane Eestisse konverentsireisile ei tule, on mitmeid: Eesti on ikka veel kauge ja tundmatu ning suuremateks üritusteks puudub sobiv konverentsipind.

Lõviosa võimalikest Saksa konverentsituristidest, kes Baltikumi poole vaatavad, haarab endale Riia, kus on olemas suur konverentsikeskus. Nagu ütleb EASi turismiesindaja Saksamaal Evely Baum, võib Eesti atraktiivsus konverentsiriigina sakslaste jaoks parandada Tallinna lennujaama laienemine, Sakala Keskuse ja ka Tallinna Linnahalli renoveerimise tulemusel juurde tekkivad konverentsikeskused. Saksamaa turismiameti statistikast selgub aga ka tõsiasi, et Saksa konverentsiturist eelistab jääda koju: 73 protsenti konverentsireisidest tehakse siseturul, järgnevad Šveits, Prantsusmaa, Austria, Suurbritannia, Itaalia, Hispaania ja USA.

Armastatuimad konverentsiturismi sihtkohad on Berliin, Reinimaa, München, Köln ja Hamburg.

Saksa turismiameti statistika näitab, et konverentsituristid hindavad asukohta ja ligipääsetavust, hotellide hulka ja väheoluline pole ka konverentsisihtkoha positiivne imago. Konverentsipaiga taustana osatakse hinnata ajalugu ja kultuuri. Sellega on seletatav ka asjaolu, miks ei ole hinnatumate sihtkohtade hulgas näiteks suurimat messilinna Hannoverit.

Eestist käivad Saksamaal konverentsidel ja messidel pea kõigi elualade esindajad - arstid, arvuti- ja telekommunikatsioonifirmad, ehitus- ja toiduainetööstuse esindajad. Konverentsisihtkohana on näiteks arstide jaoks tähtsaim Berliin, kuna siin peetakse olulisim osa meedikute aastakonverentsidest.

Kui Saksamaal on konverentsiturismi osakaal üldse sellesse riiki tehtavate ärireiside hulgas 26% (siia hulka pole arvestatud messikülastusi ja innustusreise), siis läinud aastal Tallinna külastanud ärituristide koguhulgast oli ühtekokku konverentsituriste vaid 3%. Selle kohta, palju neist võis olla sakslasi, statistika puudub.

Reisifirmade ja hotellikettide esindajad ütlevad, et Saksa konverentsituristide hulk Eestis on pehmelt öeldes kesine. Osatakse öelda vaid seda, et sakslasi käib Eestis toimuvatel rahvusvahelistel seminaridel, Saksa firmad teevad oma töötajatele Eestisse pigem nö preemia- ehk innustusreise.

Norrakad näevad Eestit eelkõige väiksema eelarvega konverentside ja seminaride sihtkohana, kuid takistuseks on lennukohad, rootslased peavad Eestit aga lihtsalt igavaks.

Eesti tugevad küljed Norra elanike jaoks on lähedus ja otselennud, mis võimaldavad kiiret kohalejõudmist, suhteliselt soodne hinnatase, ilus Tallinna vanalinn, head hotellid ja spaad.

Eestit peetakse ka suhteliselt uueks ja vähekülastatud sihtkohaks, mis teeb selle huvipakkuvaks, selgub EASi tellimusel tehtud süvaintervjuudest Norra reisifirmadega ülevaates "Eesti potentsiaal Norra firmade konverentside ja preemiareiside sihtkohana".

Rootsi reisikorraldajad mainisid konverentsisihtkoha valikul osutuvate teguritena samuti geograafilist lähedust ning toimivat, kiiret ja võimalikult väheseid ümberistumisi nõudvat transpordiühendust. Ka hind ja huvitavad võimalused vaba aja sisustamiseks on olulised, selgus Rootsi reisikorraldajatega tehtud süvaintervjuudest.

Norras peetakse Eesti nõrgaks küljeks lennukohtade piiratust, mis ei võimalda Eestisse korraga suuri gruppe saata.

Norra reisikorraldajad kurtsid ka väga vähest infot väljaspool Tallinna asuvate sihtkohtade, vaatamisväärsuste ja tegevuste kohta, samas kui Tallinn tundub olevat suhteliselt väikese ajaveetmisvõimaluste valikuga.

Kuna paljud norrakad on Tallinnas juba käinud, tundub neile, et ühe reisiga on kõik huvipakkuv nähtud ja korduvkülastus ei paku enam huvi.

Stockholmi inimestele tundub Eesti liiga tavapärane sihtkoht: paljud on omal käel Eestis käinud ega pea seda korduvkülastuse jaoks piisavalt atraktiivseks. Ka on Eesti liiga sarnane Rootsiga ega paku põnevust, infot on vähe (eriti Lõuna-Rootsis), ilm on kehv ja võimalused suuri gruppe vastu võtta piiratud.

Tallinn konkureerib norrakate jaoks koos väiksema eelarvega ürituste sihtkohtade seas teiste Ida-Euroopa linnadega: Riia, Vilniuse, Praha, Varssavi, Krakovi ja Budapestiga. Suurema eelarvega üritusi siia ei kavandata, neid tehakse Euroopa suurlinnades või soojema kliimaga kohtades.

Norrakate silmis on Läti ja Leedu Eesti otsesed konkurendid. Paljude arvates on need riigid omavahel väga sarnased ja nende hulgast ühe sihtkoha valimine on üsna juhuslik, sõltudes parimatest saadaolevatest pakkumistest. Siiski leidis enamus vastanutest, et Tallinna eeliseks Riia ja Vilniuse ees on ilusam vanalinn.

Rootslaste silmis konkureerib Eesti konverentsipaigana Riia (Lätiga) ja mõnel määral ka Peterburi ja Helsingiga (Soomega).

Selleks, et norralasi Eestisse meelitada, oleks intervjueeritute arvates vaja rohkem infot selle kohta, mis on siin unikaalset. Eriti oodatud on vastajate arvates loomingulised ideed ja soovitused preemiareiside korraldamiseks: näiteks huvitavad restoranid, Eestile iseloomulikud toidud ja tooted, tehasekülastuse võimalused, huvitavad kohad õppereisideks.

Arvatakse, et huvi Eesti vastu püsib, kuna teenuste tase Eestis paraneb.

Eestis saab korraldada konverentsi maksimaalselt 600-700 osavõtjaga ja sellest jääb väheks.

Oluline on ka Eesti kaugus ja mitte just kõige parem lennuühendus. Eestisse tulevad pigem Soome, Rootsi ja Norra konverentsikliendid. Sakslane tuleb siia rahvusvaheliste ürituste raames, aga need arvud on väikesed.

Tallinn jääb Riia varju. Reval grupil puudub Tallinnas suur konverentsikeskus. Tallinnas on suurim Olümpia, millest piisab väiksematele gruppidele. Siia tulev konverentsiturist seob oma reisi kindlasti elamusega. Tehakse linnaekskursioone ja käiakse laevasafaridel. Riia on Saksamaal Tallinnast kõvasti tuntum.