• OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,02
  • OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,02
  • 20.03.08, 15:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elektri hind tõuseb juulis 5%

Eesti Energia esialgsete arvutuste alusel on keskmine hinnatõus kliendile 5%, kui kinnitatakse konkurentsiametis viimasel kooskõlastusringil olevad hinnataotlused.
See lõpetaks seitse kuud väldanud pingelised läbirääkimised. Uued hinnad hakkavad kehtima 1. juulil 2008.
Planeeritust väiksem hinnatõus tuleneb lahkarvamusest konkurentsiametiga, kellega jäädi lõpuni eri seisukohtadele elektri hinnale olulisemat mõju avaldavate põlevkivi hinna ja Narva Elektrijaamade elektrienergia hinna osas, teatas elektritootja.
„Arvestades sellega, et konkurentsiamet ei kooskõlastanud soovitud tasemel põlevkivi hinda ning kärpis väga oluliselt Narva Elektrijaamade tööjõukulusid ja remondi- ning hoolduskulusid, on Eesti Energial oluliselt raskem tagada konkurentsivõimelist palka oma töötajaskonnale, hoolitseda tootmisseadmete töökorras olemise eest ning kindlasti on ettevõtte majandustegevuse tulusus omanikule madalam kui varasematel aastatel,“ nentis Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.Narva Elektrijaamade juhataja Ilmar Peterseni sõnul tugineti kõrgemat elektrienergia tootmishinda põhjendades arvutustele, mille aluseks on elektri tootmiseks vajalikud muutuvkulud – põlevkivi hinna tõus ja keskkonnatasude suurenemine ja püsikulud – tööjõukulude, remondi- ja hoolduskulude, kasv ning toodangu maht.Erinevus taotletud ja konkurentsiamet poolt väljapakutud tootmishinna vahel tuleneb ühelt poolt taotluse aluseks olevate Narva jaamade poolt mittekontrollitavate eelduste muutumisest ja teiselt poolt jaamade püsikulude suurust puudutavast lahkarvamusest Konkurentsiametiga.Peterseni sõnul alanes võrreldes taotluses esialgselt prognoosituga põlevkivi hind, samuti hindavad amet ja jaamad erinevalt Eesti turu elektritoodangu mahtu ning Narva jaamade osa sel turul. Olulisel määral mõjutab elektrienergia tootmise uut hinnataset püsikulude alane erinev seisukoht. „Oleme konkurentsiametiga eriarvamusel, kui suured võiksid olla Narva jaamade töötajate palgad, kui sagedasti ja millises mahus peaksime tegema remonti ning millisel määral peaksime tegema investeeringuid tootmisseadmete kaasajastamisse. Taotletust oluliselt madalam hind toob kaasa Narva Elektrijaamade tööjõukulude kasvu plaanide muutmise, seadmete remonditööde vähenemise ja hooldustööde plaanide korrigeerimise," selgitas Petersen.Narva jaamade elektrienergia tootmishinna alusel arvutatakse uus kaoelektri hind, mis on sisendiks võrguteenuste hindade arvutamisel. See tähendab, et uuesti arvutatakse välja nii elektri ülekande tasu Põhivõrgu jaoks kui ka jaotuse hind Jaotusvõrgule. Pärast uute võrgutasude arvutamist võrguettevõtjate poolt kinnitab Eesti Energia uued kliendi hinnapaketid ja avalikustab need hiljemalt 31. märtsil. Nii uued võrgutasud kui ka uus elektri hinnakiri hakkavad kehtima 1. juulil 2008.Eesti Energia soovib, et järgnevatel aastatel hakataks elektrienergia hinda korrigeerima sarnaselt võrgutasudega kord aastas, et vältida praegust olukorda, kus vajaduse elektrienergia hinna järsule tõusule tingivad pika ajaperioodi jooksul toimunud muutused väliskeskkonnas. „Elektrienergia hinna muutmine kord mitme aasta järel toob kaasa väliskeskkonnas toimunud muutuste tõttu hüppelise hinnatõusu, mis paneb inimesed keerulisse olukorda. Läbirääkimised Konkurentsiametiga elektri hinna indekseerimiseks alates 2009. aastast algavad koheselt aprillikuus. Hinna indekseerimine tagab kuni turu avanemiseni ühtlasema energia hinna kujundamise vastavalt majanduse arengule,“ märkis Kaasik.Hoolimata hinnatõusust on Eesti Energia pakutav elekter endiselt Euroopas üks odavamaid. Eestist tagapool on veel vaid Malta ja Läti, kuid käesoleva aasta juulikuus tõuseb näiteks Lätis energia hind ligi 40%. Eestist kallim elekter on rohkem kui 20-nes Euroopa riigis.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 11 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele