• OMX Baltic0,77%323,42
  • OMX Riga−0,29%968,56
  • OMX Tallinn0,11%2 281,87
  • OMX Vilnius−0,12%1 510,46
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 100−0,57%10 691,73
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,83
  • OMX Baltic0,77%323,42
  • OMX Riga−0,29%968,56
  • OMX Tallinn0,11%2 281,87
  • OMX Vilnius−0,12%1 510,46
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 100−0,57%10 691,73
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,83
Swedbank on pumbanud Hansapanka 200 miljardit krooni, kirjutab erainvestor Stefan Andersson ingliskeelses portaalis BBN.
Kui Hansapangas kontrollpaki saamine läks Swedbankile maksma vaid 5 miljardit krooni, siis viimase kolme aasta jooksul on Hansapanga Grupi ligipääs Swedbanki omakapitalile ja laenudele kiiresti kasvanud ja jõudnud ligi 200 miljardi kroonini. Ja ühel hetkel peab see raha hakkama liikuma vastupidises suunas.
Swedbank tuli Balti pangandusturule veidi enam kui kümme aastat tagasi. Murrangulistel aegadel 1997. aasta finantskriisi ajal sai Swedbank Hoiupanga suuraktsionäriks. Samal ajal hoiti aga silma peal ka Hansapangal ja hakati oma osalust seal kasvatama. Pärast kahe panga liitumist üheks Hansapangaks 1998. aastal ja sellele järgnenud võimuheitlust saigi Swedbankist Hansapanga suurim aktsionär. Muidugi jäi ka SEB endiselt Baltimaade juhtivaks pangaomanikuks, kuid läbi muude investeeringute.
Kuni 2004. aastani oli Hansapanga ligipääs Swedbanki varadele väga väike. Swedbank oli omandanud aastatega 60% panga aktsiatest – ehk saavutanud kontrolli Baltimaade juhtiva laenuasutuse üle – vaid 5 miljardi krooni eest.
Seega on Swedbank lühikese aja jooksul teinud Balti riikidele (ehk aktsiainvestoritele ja laenuvõtjatele) ligi 200 miljardi kroonise rahasüsti, millest suurema osa moodustavad uued laenud.
Kuid see rahavoog peab ühel vastupidiseks pöörduma. Hansapank peab muutuma võlgnikust varustajaks ja Swedbank laenuandjast rahavoo vastuvõtjaks.
Kas Balti riigid on piisavalt tugevad, et seda kiiresti kogunenud võlga teenindada? Nagu panganduses ikka, läheb tarvis vähemalt ühte majanduslangust, et vastust teada saada. Ja muidugi kehtib sama ka SEBi, Nordea, Danske Banki jt kohta.
Tõlkis Kertu Ruus

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele