Lasse Lehis: eluasemelaenuvõtjaid ei tohiks piinata

Lehis ütles aripaev.ee-le, et tulumaksuseaduse § 25 lõige 1 näeb ette, et residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata enda eluaseme soetamiseks võetud laenu või liisingu intress.

Alles sama paragrahvi lõige 2 toob mängu ehitusprojekti koos ehitusloaga ning lisab, et soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist ehitusseaduse tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist, ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega kaasnevaid ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel.

"Eesti maksumaksjate liidu arvates tuleb seadust tõlgendada nii, et § 25 lg 1 puudutab kõiki elamu või korteri ostmisega otseselt seotud tegevusi, nii maakleri- ja laenuvormistustasusid kui ka kolimis- ja remondikulusid. Seega, kui maksumaksja remondib, korrastab või sisustab ostetud korterit, tuleb lähtuda § 25 lõikest 1," selgitas Lehis.

Tulumaksuseaduse § 25 lõikest 2 tuleb lähtuda siis, kui maksumaksja võttis laenu kas uue maja ehitamiseks või juba olemasoleva korteri ümberehitamiseks, ütles Lehis ja täpsustas, "sel juhul saab rakendada projekti ja ehitusloa nõuet. Selle sätte eesmärk võiks näiteks olla see, et lihtsustada tõendamist, kas ehitustöid on tehtud või mitte."

Lehis pidas loomulikuks, et ehitamise mõiste kaudu tõmbab riik selge piiri soodustatavate ja muude tegevuste vahel. "Tavalist remonti arvesse ei võeta, sest see on liiga "tavaline" asi riigipoolseks toetamiseks," ütles ta.

Lehise sõnul lubasid kohtud ehitamist tõendada ka muude dokumentidega, näiteks hindamisaktiga. "Ehitusloa nõude sisse toonud seadusetäiendus tehtigi 2004. aastal maksuameti initsiatiivil, et kohtutele "koht kätte näidata"," meenutas ta.

"Kui seadus ei nõua väikesemahulisele ehitisele või ümberehitustele projekti ja ehitusluba, ei saa maksuhaldur seda omal algatusel nõuda, vaid peab laenu sihtotstarbeliselt kasutatuks lugema. Maksuhaldur saab sel juhul kontrollida, kas on olemas seaduses nõutav kooskõlastus või luba, näiteks korteriühistu juhatuse nõusolek," kommenteeris Lehis.