Mitmed nimekad teadlased, nende hulgas Nobeli auhinna laureaat Steven Weinberg, on avaldanud arvamust, et inimese kosmosesse saatmine on mõttetu, sest robotid suudavad koguda enam teadusele vajalikke andmeid ning teha seda odavamalt.
Hawking rõhutab aga just inimese olulisust, sest mehitamata missioonid ei eruta avalikkust ning pikemaajaliseks strateegiaks peab meil nagunii olema inimese saatmine sinna, kus keegi veel kunagi käinud ei ole.
Eesmärgiks peab olema leida mõne teise tähe ümbert Maa-sarnane planeet ning asutada end ka sinna elama. Hetkel ollakse sellest eesmärgist veel väga kaugel, sest isegi ühtki ligilähedaselt sobivate omadustega planeeti pole leitud, rääkimata tehnoloogiast sinna jõudmiseks.
Järgmise 200 kuni 500 aasta jooksul jõuab inimkond Hawkingi arvates võimekuseni sooritada reise miljonite valgusaastate kauguste tähtede juurde.
„Seniks aga tuleb meil kulutada ressursse maiste probleemidega maadlemiseks, nagu näiteks globaalne soojenemine, kuid ma usun, et selle kõrvalt jääb piisavalt raha ka kosmose koloniseerimiseks,“ ütles ta.
„Isegi kui me suurendaksime kulutusi kosmoseprogrammidele praegusega võrreldes 20 korda, moodustaks see ikkagi tühiselt väikse osa kogu maailma SKT-st,“ ütles Hawking. „Kas 0,25 protsenti on inimkonna tuleviku nimel tõesti liiga palju maksta?“ küsis ta.
Hawking puudutas ka küsimust, miks pole SETI-programm ehk mõistusega maavälise elu otsingud siiani tulemusi andnud.
Hawkingi sõnul on kolm võimalust: elu on universumis väga haruldane; lihtsad eluvormid on tavalised, kuid intelligentne elu on äärmiselt harvaesinev või siis on intelligentsetel organismidel kalduvus ennast kiirelt hävitada.
„Ma ise pooldan teist võimalust, et intelligentne elu on lihtsalt väga harvaesinev nähtus, kuid primitiivsed eluvormid on üsna tavalised,“ ütles ta.