„Me ei saa põhiettevõttes jääda elama ühte elu ja internetis teist elu. Ei saa nii, et muudame internetis keskkonda, toome uusi saite ja arendusi ning n-ö põhiettevõttes siis elame tavapärast elu. Ka põhiettevõttesse peaks siis uuendusi tooma,“ märkis Viik.
„Tahaksime olla ju need, kes sädelevad. Kui tänapäeval öeldakse, et ma kasutan internetti, siis pole ju enam reaktsioon "vau, kui vägev, et sul on tõesti püsiühendus?". Keda sa tänapäeval sellega ikka üllatad? Internetitegevusel on aga lapselikult elevile ajav efekt ka töötajate jaoks. Kui ütlete, et nüüd teeme ühe põneva internetikampaania, siis lähevad töötajad elevile. Mitte et paneme lehte kuulutuse,“ lausus Viik.
„Tahame internetiturunduses raha säästa ja teha odavamalt kui teistes kanalites,“ lausus Viik, vihjates nullturundusele, kus nihverdatakse rohkem otsingumootori kallal, panustatakse ajaveebidesse, kommunikatsiooni jms.
"Eestis on juhtivate hotellide internetimüük kogu müügist jõudnud kolmandikuni. Interneti kaudu toimub otsemüük – turism, lennukid, autorent, elektroonika. Asjad, mida on võimalik võrrelda ja kaaluda. Või asjad, mida on võrrelda analüüsida ja võrrelda ning mille kohta on netis palju analüüsivat infot," märkis Viik. Tema sõnul võiks internetimüük olla palju suurem.
„Noorte jaoks on näiteks see üllatus, et on olemas üks uks, millest tänaval sisse minnakse ja reis broneeritakse, milleks?“ küsis Viik, vihjates noorte internetiseeritumatele hoiakutele ning noorte arvates mõtetuna näivatele reisibüroodele.
„Vaadake silmapiiri taha rohkem. Tehke internetiturundusest kogu oma ettevõtte osa. See, mida me nimetame majanduslanguseks, on meie jaoks võimalus hoopis edasi liikuda,“ võttis Viik seminaril oma ettekande kokku.