• OMX Baltic−0,03%290,97
  • OMX Riga−0,21%909,41
  • OMX Tallinn0,23%1 890,56
  • OMX Vilnius−0,29%1 256,57
  • S&P 500−0,04%6 819,48
  • DOW 30−0,35%47 357,71
  • Nasdaq 0,3%23 651,09
  • FTSE 100−0,44%9 717,25
  • Nikkei 2252,12%52 411,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%93,13
  • OMX Baltic−0,03%290,97
  • OMX Riga−0,21%909,41
  • OMX Tallinn0,23%1 890,56
  • OMX Vilnius−0,29%1 256,57
  • S&P 500−0,04%6 819,48
  • DOW 30−0,35%47 357,71
  • Nasdaq 0,3%23 651,09
  • FTSE 100−0,44%9 717,25
  • Nikkei 2252,12%52 411,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%93,13
  • 29.05.08, 16:31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mustad augud polegi nii mustad

Veel viis aastat tagasi uskusid füüsikud, et mustad augud on tõeliselt „mustad” st et neist ei eraldu üldse kiirgust.
Seda arvamust üritas muuta üks kuulsamaid elavaid füüsikuid – Stephen Hawking, tuues eelkõige kvantmehhaanilistest kaalutlustest lähtudes mustade aukude teooriasse sisse nn Hawkingi kiirguse. Nüüd tegid Pennsylvania riikliku ülikooli teadlased Abhay Ashtekar, Victor Tavares ja Madhavan Varadarajan sarnase avalduse, näidates oma arvutustes, et singulaarsused (st absoluutselt "mustad" mustad augud) ei saa eksisteerida, kirjutas fyysika.ee ajakirja Science vahendusel.
Singulaarsused on relatiivsusteoorias olulisel kohal kui punktid, kus lõppeb neliruumi aeg. Ameerika teadlased aga näitasid lähtudes kvantgravitatsioonilistest kaalutlustest, et see pole kooskõlas kvantmehhaanikaga.
Töö teeb erakordseks selle matemaatiline põhjalikkus. K. Weaveri, Goddardi kosmosekeskuse astronoomi, sõnul on see esimene töö, mis kirjeldab musta augu sisemust. Töö on ka heaks uudiseks kvantmehhaanikale kuna toetab tugevalt väidet, et informatsioon ei saa kaduda. Aga üldrelatiivsusteooria uurijatel on põhjust oma valemitele veel kord otsa vaadata. Asthekar ise loodab, et tema töö võiks olla teerajajaks Einsteini-järgsesse relatiivsusteooriasse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele