Gazprom on ühendanud jõud oligarhidega BP Vene ühisfirma ülevõtmiseks

2006. a pidi Royal Dutch Shell oma 20 mld dollarises Sahhalin-2 naftaprojektis müüma kontrollosaluse alla turuhinna Gazpromile, sest riigi keskkonnavõimud ähvardasid mitme miljardi dollariste trahvidega. Eelmise aasta juunis loobus BP Gazpromi kasuks osalusest hiiglaslikus Kovõkta gaasimaardlas Siberis, kuna Putin oli otsustanud lõpetada välisomanduse riigi suuremate energiaressursside suhtes.

Hiljem on Vene õiguskaitseorganid rünnanud BP ja TNK-BP büroosid Moskvas, süüdistades ühisfirma töötajat tööstusspionaažis ja algatanud uurimise maksudest kõrvalehoidumise ja keskkonnanõuete rikkumise süüdistusel. Tookord iseloomustas Dudley neid kui ühekordseid aktsioone, mitte kui valitsuse tegevust ühisfirma ülevõtmiseks. Nädal hiljem seadsid Vene võimud kahtluse alla ettevõtte välismaalastest töötajate töölubade seaduslikkuse. Sel nädalal astus aktsionäride vaheliste pingete tõustes TNK-BP nõukogust tagasi Prantsuse juhtiv naftatööstuse spetsialist Jean-Luc Vermeulen.

TNK-BP ümber toimuvat oodatakse olevat testiks, milline on värske presidendi Dmitri Medvedevi positsioon välisinvesteeringute suhtes Venemaal. Mitmed RIA Novosti küsitletud Moskva analüütikud leidsid, et viimased konfliktid näitavad Kremli kavatsusi ning tulemas on osaluse müük Gazpromile. Samuti näitavat kohalike oligarhide avalik asumine Kremli rekke nende ebakindlust. "Täiesti ilmselt on Venemaa võimud välismaalaste osaluse suhtes strateegilistes majandusharudes oma otsuse juba teinud," ütles Moskva investeerimisfirma Prospekt analüütik Aleksandr Kuznetsov.