Raha ei ole Tallinna Ülikooli doktorandi
Raivo Joosep Raave sõnul neutraalne - raha võib inimesi ja olukordi väga palju
muuta ning seda enam tuleks rahasse suhtuda lugupidamisega. Võib öelda, et raha
on nagu naine - kui tema eest ei hoolitseta, läheb ta minema, aga
niisamuti võib Raave sõnul võrrelda raha mehega - kui sa teda ei
austa, siis jääd temast ilma.
Järgneb Raivo Joosep Raave arvamusartikkel.
"Kuigi peaminister räägib, et maksud laekuvad, eksport kasvab ja majandusel pole häda midagi, tunnevad paljud inimesed, et rahakott on jäänud pisemaks ja raskem on omadega välja tulla. Kust abi otsida? Pärnu Konverentsidki korraldavad suurürituse "Edasiminek või ellujäämine?“
Enamik koolitajaid räägib, et teil on midagi puudu ja te saavutate selle mitmete harjutuste, meditatsiooni vms abil ning siis ootab teid edu. Küllap olete isegi mõningaid proovinud, käinud mõnel koolitusel ja lugenud mõne raamatu või artikli edukuse tehnikatest, aga oravarattas ei saa endiselt asu. Tegelikult on raha on nagu naine: kui sa tema eest ei hoolitse, siis ta läheb minema.
Hea uudis on see, et teil pole midagi puudu. Ehk jätaks seekord kõik need kuulsad "saavutama õppimised" sinnapaika ja katsuks selle asemel lihtsalt saada. Mitte muuta iseennast, vaid jõuda enese juurde tagasi.
Võib-olla sa mõtled, et ükskord saab su igapäevaelu oravarattas jooksmine otsa ja algab uus etapp, kus sa saad uueks ja võid elu üle rõõmustada. Aga see jääb tulevikku. Täna on ikka argikohustused. Isegi suvel ei saa rahu. Sa ootad maailmalt midagi, aga maailm pöördub ükskõikselt mujale.
Sa oled proovinud maailmaga võidelda ja võita ja saavutadki üht-teist, aga lõpeks jäävad ikka tühjad pihud, nagu laulis Gunnar Graps. Siis räägivad targad sulle, et kõigepealt tuleb iseendast võitu saada, sa üritad sedagi, aga su seest tuleb välja üha enam "mina" vorme, nii et oled isegi üllatunud, milline võid olla.
Vanasti öeldi, et igaüks on oma õnne sepp. Samm edasi on sõnum, et kui tahad õnnelik olla – siis ole. Eks ta ole. Võib ju ollagi kui leppida selle tegelikkusega, ent kas te lepite?
Me leiame, et meie elus on võimalusi, aga need on siiski piiratud. Me oleme tegelikult piiratud oma uskumuste ja maailmanägemisega. Platoni ideede maailmas või vaimumaailmas on võimaluste paljusus. Või teisi sõnu: reaalsusel on lõpmatu arv ilmumisvorme.
Igaüks saab selle, mida ta valib. Me eeldame, et meie valik on piiratud. Aga ei ole. Valimine on üldse võimalik vaid seepärast, et on olemas variantide paljusus. Me arvame, et meil on vaja tegelda oma probleemidega või võidelda oma võitlemisi. See on tõesti nii, kui olme valinud need variandid. Aga me ei pruugiks. Me võime valida ka midagi muud, saame selle, mille valime.
Kui me oma elustsenaariumis tahame muuta seda, mis meile ei meeldi, siis mõtleme just sellele ja taas saame oma mõtete kohaselt – seekord juba seda, mida me ei taha.
Paradoks on selles, et antud eluliinil pole võimalik midagi muuta. Tuleb valida teine. Näiteks kunstigaleriis ei saa te muuta ekspositsiooni, kui see teile ka ei meeldi. Aga keegi ei keela teid näiteks modernse kunsti juurest minna vana kunsti saali, kus avaneb juba meelepärasem vaatepilt.
Öeldakse, et keegi ei pääse oma saatusest. Ja see on õige niivõrd, kuivõrd me ei saa muuta variandi stsenaariumi, aga me võime valida teise variandi. Saatusel on palju võimalusi.
See jutt tundub ehk pisut harjumatu, nagu on harjumatu paralleelsete universumite olemasolu. Tavakäsitlusest erineb meie nägemus selle poolest, et oma õnne eest ei pea võitlema, vaid selle võib lihtsalt valida. Küsige lihtsalt endalt, palju senine eluvõitlus teile õnne on toonud? Te kordate Tammsaaret, et tee tööd, siis tuleb armastus. Aga see on poolik tsitaat. Edasi läheb, et Vargamäel ei tulnud - ei tulnud, sest sel viisil ei saagi tulla.
On üldlevinud arusaam, et kui inimene ikka midagi väga tahab, siis ta ka saab. Paraku ei pruugi see nii olla: kui tahtmine muutub sõltuvuseks või klammerdumiseks, siis saadakse midagi muud. Tahtmine tuleks vormistada visiooniks ja see siis lahti lasta. Keegi on öelnud, et iga visioon peab enne täitumist surmast läbi minema.
See lahtilaskmine on midagi taolist. Olgu sul selge ja üha täienev kujutluspilt, otsekui video, mille sees näed ka iseennast (mitte väljaspool) ning keemistemperatuurini tõusnud tahe ja siis lase see lahti. Edasi kannatlikkus ja tänu, sest iga idee ja visioon vajab manifesteerumiseks aega. Võiks öelda, et suurimaks takistuseks saamisel on asja ületähtsustamine. Nii et millegi saamiseks polegi alati vaja võidelda takistustega, vaid vähendada asja tähtsust.
Ühes on peaministril õigus: sõnumit, et raha jääb vähemaks, ei tohi vastu võtta. Oluline on mitte lasta sisse mõtlemist puuduste kategooriates – see viib vaesuse variantidesse. Raha on universaalne vahend ja seda on maailmas küllaldaselt. Ehk on isegi targem mitte mõelda rahast, vaid ikka sellest, mida te tahate raha eest saada.
Piibel ütleb, et rahaahnus on kõige kurja juur. Just nimelt ahnus ja mitte raha ise. Me ei ole päri ka sellega, et raha on neutraalne: raha võib inimesi ja olukordi väga palju muuta. Seda enam peaks rahasse suhtuma lugupidamisega. Aga raha missioon on liikumine, dünaamika. Ja lõpuks: raha on kui mees, kui sa teda ei austa, siis jääd tast ilma."
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Viimased uudised
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele