Merkel võtab Eestis jutuks Gruusia kriisi

Moskva omalt poolt lisab hagu tulle - eile hääletasid Venemaa parlamendi mõlemad kojad selle poolt, et tunnustada Gruusiast lahkulöömist taotlevate Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust.

"See on geopoliitiliste pingete uus eskaleerumine Kesk- ja Ida-Euroopas, mis tõenäoliselt Venemaa ja lääneriikide suhteid veelgi halvemaks muudab," kommenteeris agentuurile Bloomberg Danske Banki arenevate turgude osakonna juht Lars Christensen.

Angela Merkel kohtub kiirvisiidi käigus kolme riigi tipp-poliitikutega - eile Rootsi peaministriga, täna Eesti ja Leedu riigi- ja valitsusjuhtidega. Nii Saksa kui Eesti poole kinnitusel on tähtsaimaks kõneteemaks Kaukaasia.

Pühapäeval teatas ELi eesistujariik Prantsusmaa, et kutsub 1. septembriks kokku Euroopa Liidu valitsusjuhtide erakorralise ülemkogu, et arutada Gruusia konflikti ning selle mõju Euroopa Liidu ja Venemaa suhetele.

Merkel on võtnud endale ELi ühtse seisukoha kujundamisel vahendaja rolli, püüdes tasandada n-ö uue ja vana Euroopa erimeelsusi. Eriti Balti riigid ja Poola on Venemaa käitumist Gruusias teravalt kritiseerinud.

"Ma usun, et on võimalik leida poliitilisi lahendusi, kui rääkida osapoolega, keda soovitakse kritiseerida. Olen ise kõnelnud nii Venemaa kui ka Gruusia presidendiga. Me ei saaks sellest mingit kasu, kui ei püüaks dialoogi pidada," ütles Merkel eile Stockholmis.

Kommenteerides Venemaa riigiduuma otsust toetada Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust, väljendas Merkel "sügavat muret" ning ütles, et see on vastuolus vaherahukokkuleppega, mis tulevahetusele lõpu tegi. "Ma loodan, et (Venemaa - toim) president ei kinnita seda otsust," ütles Merkel. "Me toetame Gruusiat."

Omalt poolt on Merkel välja pakkunud Kaukaasia tippkohtumise idee, et koos selliste riikidega nagu Armeenia, Aserbaidžaan ja Türkmenistan arutada olukorra stabiliseerimist regioonis ning kiiret majandusabi sõjas kannatanud Gruusiale.

Gruusia presidendi Mihhail Saakašvili hinnangul on sõjapurustuste kahju ligi 2 miljardit dollarit.

Nädalavahetusel Saksamaa telekanalile ZDF antud intervjuus ütles Merkel, et suhted Venemaaga ei ole tagasi pöördumas külma sõja aegsesse jäisesse seisu. Samas kordas ta nõudmist, et Venemaa peab väed Gruusia territooriumilt ära viima. Ka ei ole Venemaal õigust takistada NATO laienemist, ütles Merkel, nägemata samas põhjust Gruusiat Moskva rünnakute järel kiirkorras alliansi liikmeks võtta.