• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • 29.08.08, 16:02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

10 võimatut asja, mille teadus tegi võimalikuks 10.: Plasmaaken

Seni vaid ulmekirjanduse valdkonda kuulunud teema muutus tõelisuseks, kui 1995. aastal leiutati nn plasmaaken.
Selle mõtles välja Brookhaveni rahvuslikus laboris töötav Ady Herschovitch. Plasmaaken põhineb magnetväljal, mis täidab osa ruumist plasma või ioniseeritud gaasiga. Selleks vastavad seadmed töötas Herschovitch välja koos firmaga Acceleron ning neid kasutatakse näiteks ka elektronkeevituses energiakulu vähendamiseks.
Plasmaaknal on pea kõik omadused, mida me seostame jõuväljadega. Näiteks suudab see ainet piisavalt kinni hoida, et olla barjääriks vaakumi ja atmosfääri vahel. Samas laseb aken takistamatult läbi laser- ja elektronkiiri ning võtab isegi sinise värvuse, kui plasmat toota argoonist.
Ainus puudus on see, et isegi väga väikeses mõõdus plasmaakna loomiseks kulub arutul hulgal energiat, nii on tänini neid suudetud tekitada vaid väga väikeses mõõtkavas. Teoreetiliselt ei tohiks olla takistusi, miks need ei võiks olla ka palju suuremad.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Artikkel jätkub pärast reklaami

Teleportatsioon

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 12 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele