Milliseid samme tuleb astuda, et Vene transiit Eestist ei kaoks?

“Võimalik, et Ust-Luuga tõmbab kogu transiidi enda peale 3–4 aasta pärast, kuid selleks võib kuluda ka 6–7 aastat,” sõnas Transiidi Assotsiatsiooni tegevdirektor Ago Tiiman. “Kõik sõltub sellest, kui kiiresti Ust-Luuga terminal tööle hakkab. On teada, et see on praegu valmis, kuid ei saa olla kindel milleski, mis puudutab Venemaad.”

Tiimani hinnangul võib Vene transiiti kompenseerida kaubavedu Kesk-Aasia riikidest. “See võib olla puit, väetis, süsi,” ei välistanud Tiiman, et asjad võivad hakata arenema optimistlikuma stsenaariumi järgi.

Veosemaht väheneb iga päevaga

Vaguniveod võivad muutuda olematuks

Tema arvates toimub ümberkorraldus mitmes sektoris. “Eesti raudtee-ehitus on ehitatud üles mudelile, et teenindada veosemahte. Praeguseks on see mudel aegunud. Seetõttu satuvad esimesena löögi alla siseveod, mis jäävad praktiliselt seisma. Olematuks võivad muutuda ka vaguniveod,” lisas Vare.

Teiseks satuvad Vare hinnangul löögi alla reisijaveod – riik ei kavatse abiraha suurendada.

“Tegelikult läheb 2/3 investeeringutest infrastruktuuri eeskätt reisijatevedudesse. Kaubarong võib liikuda kiirusega 40 km/t, aga suurte kiiruste ajastu nõuab ka suuri investeeringuid. Kasumiga raha tasa teenida on küllaltki problemaatiline, kuna lõputult piletihindu tõsta ka ei saa,” arutles Vare.

“See on riigi poliitika, mitte aga raudtee ega riikidevaheliste suhete küsimus. Riik peab otsustama, kas tasub jätkata elatanud mudeli rahastamist ning kuidas doteerida reisijatevedu,” kommenteeris Vare kokkuvõtteks.