Veskimägi: Eesti riik pole kunagi raha lugenud

„Miks peaks üldse vahet tegema era- ja avalikul sektoril?” tõstatas Veskimägi küsimuse. „Avalik sektor ei peaks olema mugav koht. See on koht, kus tuleks vastutada ja seal peaks olema tugevam kompetents. Elu on näidanud, et avalikus sektoris on siiani olnud kerge teenida, aga vastutus väike. Sellest ka suured vead. Väiksema vastutuse puhul antakse veel eripensionit.”

Veskimägi peab positiivseks justiitsministeeriumi avaliku teenistuse seaduse eelnõu, mille järgi ametnike arv väheneks ja soodustused kaoksid.

„Täna on avalikus sektoris palju teenistujaid, kelle kvalifikatsioon ei vasta tingimustele. Avalik sektor korrastuks. Inimesed hakkavad oma elukutset tõsisemalt võtma. Ei mängita lihtsalt selle peale, et minnakse avalikku sektorisse tööle. Seal ei ole sellist koormust ja vastutust nagu erasektoris,” märkis Veskimägi.

Ettevõtja sõnul tähendaks selline seadus kindlasti seda, et avalikku sektorisse nii palju enam kiputa. Samas pole avalikul sektoril praegu ka võimalusi, et nii palju ametnikke ülal pidada.

Veskimägi sõnul on riik eelnevatele aastatel väga kergekäeliselt avalikus sektoris palku tõstnud. Palk oligi üks oluline faktor, millega veel mõned aastad tagasi avalikku sektorisse inimesi tööle meelitati, sest erasektor ei jaksanud nii palju maksta. „Lõpuks on aru saadud, et need olid valed otsused. Siiani on nii hästi läinud, raha pole kunagi loetud. Täna on sunnitud riik raha lugema, need otsused, mis tehtud 3-5 aastat tagasi, ei vea enam rahaliselt välja,” märkis ettevõtja, lisades, et vigu tehti just eelarve koostamisel. See, kui raha eelarvesse üle laekus, oli samamoodi viga, nagu see, kui raha puudu jäi.

Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu.

Uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu kaotab hulga ametnike soodustusi, näiteks automaatsed lisatasud akadeemilise kraadi või võõrkeelteoskuse eest ning puhkusetoetuse.

Justiitsministeeriumi nõuniku Monika Tõniste sõnul piiratakse eelnõuga kõigepealt oluliselt ametnike arvu. „Täna on ametnikustaatuses peaaegu kõik ametiasutustes töötavad inimesed, kuigi nad tegelikult avalikku võimu ei teosta,“ selgitas Tõniste. Nendega, kes avalikku võimu ei teosta ja kelle töö on pigem abistavat, tehnilist või administratiivset laadi, sõlmitakse edaspidi tööleping."

Eelnõu kohaselt hakkab ametipalk koosnema vaid põhipalgast ja individuaalsest lisatasust, kusjuures põhipalk peab moodustama lõpp-palgast vähemalt 70%. Samuti kaotatakse Tõniste sõnul praegused automaatsed lisatasud akadeemilise kraadi või võõrkeelteoskuse eest ning puhkusetoetus.