Väikeaktsionärid nurisevad Norma üle

Partaneni sõnul on Norma alates 2003. aastast maksnud igal aastal 4,2 miljonit dividendideks. "Need on viletsad dividendid, kuid Autoliv maksab oma aktsionäridele häid dividende," lisas ta.

"Ma loodan, et lõpuks võtavad nad aru pähe ja hakkavad kõiki võrdselt kohtlema, ei saa eirata 49% investorite huve," lisas Aasmäe.

Partanen leiab, et Normal ei ole plaani aktsionäre võrdselt kohelda. "See raha on olnud seal aegade algusest, mitte ei oota mingit strateegilist sammu, nagu juhtkond väidab. Seda koheldakse kui lühiajalist laenu Autolivile, kuid see ei ole lühiajaline laen," lisas ta. Ka on meeste sõnul kevadisest aktsionäride koosolekust piisavalt aega möödas, kui midagi strateegilist ja olulist oleks toimumas, siis sellest oleks kuulda.

"Ei ole selge, kas on süüdi Norma juhtkond või Autoliv," ütles Springis.

Aasmäe sõnul on üks võimalus kohtu poole pöörduda. "Kohtusse kaevata või müüa. Kuid usun, et rahulik arutelu viib lahenduseni. Kui kaua kulub veel tilkhaaval kivisse augu õõnestamiseks? Vaatame, kuhu jõuame, ja vajadusel vaatame oma positsioonid üle," ei oodanud ta kohtus kiiret lahendust.

Mis puudutab lühi- ja pikaajalist paigutamist Autolivi, siis seda teeme sellepärast, et Autoliv pakub meile parimat intressi. Lühiajaliselt sellepärast, et viimastel aastatel on intress kogu aeg tõusnud ja kui oleks pannud kaks aastat tagasi, oleks olnud praegu intress madalam. Küsimus on raha parema paigutamises.

Väikeaktsionärid arvavad, et Autoliv kasutab seda ära. Vastupidi, Autoliv ei vaja seda raha ja saaks seda ka pankadest, aga kui Normal on raha, siis on Autolivi jaoks parem, kui see on seal. Nende bilanss näeb parem välja.

Norma seisab tooraine hinnatõusu ja oma klientide hinnalangetussurve vahel. Nendes oludes on ettevõte suutnud teenida kasumit ja olla rentaabel. Normal on kahju, kui väikeaktsionärid ei ole sellega rahul ja leiavad, et võiks minna juhtkonna vastu kohtusse.

Norma on teatanud, et vaadatakse oma strateegiat ja töötatakse kahe uue valdkonnaga, mis on väga kapitalimahukad, investeerimist nõudvad valdkonnad. Selles osas on ettevõttel praeguses finantskriisis tugeva bilansiga oluliselt lihtsam või isegi võimalik teha strateegil muudatusi, kui on vajadus.