- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,47%39 623,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,47%39 623,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas valitsus saaks majanduslanguse ajal ettevõtteid aidata?
Majanduskriisi ajal peaksid valitsused
innustama kulutusi innovatsioonile, mitte selle arvelt kokku hoidma. Viimasel
juhul jäävad riigid teistest majanduslikult maha ning peavad majandustõusu ajal
tõsiselt vaeva nägema, et teistele järele jõuda.
Kõik ettevõtted peavad majanduslanguse ajal kulusid vähendama. Sageli langeb kärbete esimeseks ohvriks innovatsiooniline tegevus – teadus- ja arendustegevus, koolitusprogrammid ning väljaõpe. Pikaajalised projektid pannakse riiulile, uusi inimesi ei palgata ning olemasolevaid koondatakse. Riskikapital kaob. Kahjuks on selline meetod sarnane haige inimese otsusele hoida raha kokku ravimite arvelt, kirjutas Suurbritannia rahvusliku teaduse, tehnoloogia ja kunsti sihtasutuse direktor Sami Mahroum võrguajakirjas Businessweek.
Majanduslanguse ajal on innovatsioon kõige olulisem vahend kriisi muutmiseks ärivõimaluseks. Kuna aga paljud ettevõtted ei saa endale innovatsiooni investeerimist lihtsalt enam lubada, peaksid valitsused siinkohal appi tulema ning mõistma, et innovatsioonisüsteemid kõigi oma akadeemiliste, tööstuslike ning avalike komponentidega on strateegiline rahvuslik rikkus, mida peab kaitsma just nagu ka finants- ja kinnisvarasektoritki. Praegune majanduslik olukord kutsub esile vajaduse valitsuse sekkumiseks, et hoida ära teadmiste baaside, millest majandus sõltub praegu rohkem kui kunagi varem, kokkuvarisemise.
Lühiajalises plaanis peaksid valitsused toetama väikeseid ettevõtteid, et aidata neil kriis üle elada. Briti innovatsiooninõuande teenus, mille raames valitsuse rahastatud konsultante ettevõtetele välja laenatakse, on üks näide sellest, mida valitsus teha saaks. Teiseks võimaluseks on Hollandis kasutatav vautšerite süsteem, mille käigus valitsus annab väikestele ettevõtetele vautšereid, mille alusel nad saavad otsida vajalikke eksperte ja konsultante avalikest uurimisasutustest. 80 protsenti sellistest vautšeritel põhinevaist projektidest oleks muidu jäänud ette võtmata. Selline tugi on vajalik, et aidata paljud väikesed edukad ettevõtted kriisist läbi.
Pikemas perspektiivis saaksid valitsused teha nelja asja, et aidata oma riigil kriisist võitjana välja tulla:
Süsti kapitali. Loo uusi fonde, et täita erainvesteeringute kadumisest tekkinud finantseerimisauk strateegilistes teaduse ja tehnoloogia valdkondades, näiteks nanotehnoloogias, alternatiivenergias, meditsiiniteaduses. Nii tegi näiteks Lõuna Korea valitsus, kui riiki tabas 1990. aastate lõpus tõsine majanduslangus. Kaks aastat hiljem ületasid kulutused teadus- ja arendustegevusele kriisieelse taseme ning Korea ettevõtted ei olnud soodsamate majandusolude taastudes oluliselt teistest ettevõtetest maha jäänud.
Mõtle globaalselt. Julgusta rahvusvaheliste investeeringute jõudmist teadus- ja tehnoloogiaprojektidesse. Mitmetes maailma piirkondades on raha, millele otsitakse head paigutuskohta. Jaapanlased tahavad oma mõju maailmas suurendada, hiinlased vajavad teadmisi ning väikesed rikkad Pärsia lahe riigid on viimasel ajal kulutanud miljardeid dollareid teaduse, tehnoloogia- ja haridusprogrammidele. Kulukad pikaajalised teaduse- ja tehnoloogiaprogrammid võivad saada uueks rahvusvahelise koostöö platvormiks.
Rahasta teadust. Säilita ja suurenda avalike teadus- ja tehnoloogiaprogrammide rahastamist. See peaks aitama riigi teadmistebaasil laieneda. Kui Soomet tabas 1990. aastal peamise koostööpartneri Nõukogude Liidu kokkuvarisemise tõttu võimas majanduskriis, suurendas valitsus kulutusi teadus- ja arendustegevusele. Kümme aastat hiljem oli Soomest saanud üks maailma võimsamaid innovatsiooniriike. Rootsis viis 1990. alguses ja keskpaigas toimunud majanduskriis teadus- ja arendustegevusega hõivatud inimeste arvu 20-protsendilise suurenemiseni. Rootsi ettevõtted väljusid kriisist globaalse juhtpositsiooniga telekommunikatsiooni ja masinaehituse sektoris.
Toeta andekaid. Valitsused peaksid looma suured algkapitalifondid, et toetada võimalikke uusi ettevõtjaid - põhjaliku väljaõppega andekaid inimesi, kellel viimasel ajal spetsiifilistes sektorites enam rakendust ei leita.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele