Kas valitsus saaks majanduslanguse ajal ettevõtteid aidata?

Kõik ettevõtted peavad majanduslanguse ajal kulusid vähendama. Sageli langeb kärbete esimeseks ohvriks innovatsiooniline tegevus – teadus- ja arendustegevus, koolitusprogrammid ning väljaõpe. Pikaajalised projektid pannakse riiulile, uusi inimesi ei palgata ning olemasolevaid koondatakse. Riskikapital kaob. Kahjuks on selline meetod sarnane haige inimese otsusele hoida raha kokku ravimite arvelt, kirjutas Suurbritannia rahvusliku teaduse, tehnoloogia ja kunsti sihtasutuse direktor Sami Mahroum võrguajakirjas Businessweek.

Majanduslanguse ajal on innovatsioon kõige olulisem vahend kriisi muutmiseks ärivõimaluseks. Kuna aga paljud ettevõtted ei saa endale innovatsiooni investeerimist lihtsalt enam lubada, peaksid valitsused siinkohal appi tulema ning mõistma, et innovatsioonisüsteemid kõigi oma akadeemiliste, tööstuslike ning avalike komponentidega on strateegiline rahvuslik rikkus, mida peab kaitsma just nagu ka finants- ja kinnisvarasektoritki. Praegune majanduslik olukord kutsub esile vajaduse valitsuse sekkumiseks, et hoida ära teadmiste baaside, millest majandus sõltub praegu rohkem kui kunagi varem, kokkuvarisemise.

Lühiajalises plaanis peaksid valitsused toetama väikeseid ettevõtteid, et aidata neil kriis üle elada. Briti innovatsiooninõuande teenus, mille raames valitsuse rahastatud konsultante ettevõtetele välja laenatakse, on üks näide sellest, mida valitsus teha saaks. Teiseks võimaluseks on Hollandis kasutatav vautšerite süsteem, mille käigus valitsus annab väikestele ettevõtetele vautšereid, mille alusel nad saavad otsida vajalikke eksperte ja konsultante avalikest uurimisasutustest. 80 protsenti sellistest vautšeritel põhinevaist projektidest oleks muidu jäänud ette võtmata. Selline tugi on vajalik, et aidata paljud väikesed edukad ettevõtted kriisist läbi.