- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,3%39 692,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,3%39 692,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kommentaar: ettevõtte tegevus tuleb ümber mõtestada
Normaku arvamusartikkel:
Kui analüüsida viimasel ajal kõlanud majanduse ümberstruktureerimise üleskutsetega kaasnenud soovitusi, siis on need valdavalt kas väga üldsõnalised või adresseeritud riikliku poliitika kujundajatele: vaja on intensiivistada eksporti, suurendada kutsehariduse osakaalu, investeerida enam teadus- ja arendustegevusse, tagada ettevõtlust toetav stabiilne maksukeskkond jne. Hoopis vähem on selliseid soovitusi, mis oleksid konkreetsed ning rakendatavad iga ettevõtte tasandil.
Toon esile mõned tendentsid, mis järjest suuremal määral hakkavad ettevõtete tegevust mõjutama ja mida ettevõtetel oleks otstarbekas arvestada oma edasise tegevuse kavandamisel.
Esiteks: teenuste osakaalu suurenemine traditsioonilise tootmise suhtes. See on iseloomulik mitte ainult vähese tööstusega riikidele, vaid ka tööstuslikult arenenud riikidele. Näiteks Saksamaa sisemajanduse kogutoodangus olid teenuste ja tootmise kogumahud 1960. aastal ligikaudu võrdsed; praegu on nende vahekord 3:1 teenuste kasuks. Kunagise juhtiva büroomasinate tootja IBM kogutuludes on vaid kümne aasta jooksul (1995-2005) teenuste osakaal tõusnud 28%-lt 55%-le.
Teiseks: teenuste pakkumine kolib internetti. Internet on paljudele juba kujunenud esmaseks kontakti otsimise ja suhtlemise keskkonnaks. Vähe sellest, asutuse või ettevõtte veebilehestiku kvaliteet on tema nähtavuse ja renomee – aga seetõttu ka klientuuri – kujundamise oluline vahend. Kuna internet ei tunne riigipiire, siis avanevad ettevõtetel interneti kaudu suurepärased võimalused oma teenuste ekspordiks. Selle vastu sügavamat huvi tundvatel soovitan tutvuda näiteks Karlsruhe Ülikooli juures tegutseva Service Research Institute (www.ksri.uni-karlsruhe.de) uuringute tulemustega.
Kolmandaks: tooted ja teenused kohandatakse eraldi iga üksiku kliendi vajaduste järgi. Sisuliselt osaleb klient temale vajaliku toote või teenuse loomisel. Rahvusvahelises kõnepruugis on selle tähistamiseks kasutusele võetud eraldi mõisted, nagu näiteks co-creation, mass customization jmt. Tarbijaga individuaalse suhtlemise majandusliku efektiivsuse tagamiseks on kasutusele võetud ja leiab jätkuvat arendamist terve rida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendusi.
Neljandaks: mingit ühishuvi omavad ettevõtted ja üksikisikud moodustavad horisontaalseid koostöövõrgustikke. Eriti efektiivsed on koostöövõrgustikud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, kel ühekaupa ei jätku vahendeid ja kompetentsi vajalike uuringute tellimiseks ja suuremahuliseks arendustegevuseks. Koostöövõrgustikes õpitakse üksteise kogemustest ning kujuneb välja vastastikku kasulik tööjaotus. Ka koostöövõrgustike tähistamiseks on paralleelselt kujunenud mitmed mõisted, nagu näiteks communities of practice, thematic networks jmt ning nende tegevus toimub suuremal või vähemal määral IKT vahendite toel.
Viiendaks: kasutusele võetakse uusi ärimudeleid. Näiteks selle asemel, et soetada kalleid tarkvarapakette, kasutatakse järjest enam vaba- ja jaosvara või ostetakse vastavad teenused sisse nii, et ettevõtte tasub nende eest vastavalt teenuse kasutuse tegelikule mahule.
Ülaltoodust lähtuvalt on arusaadav, miks IKT lahenduste kasutuselevõtmist ning töötajate e-oskusi peetakse konkurentsivõime ja majanduskasvu olulisteks eeldusteks (vt näiteks Euroopa Komisjoni teatist nr 52007DC0496). Samas selleks, et leida ja juurutada oma tegevust parimal võimalikul viisil toetavaid IKT lahendusi, peaks ettevõtetel olema võimalik saada kompetentset koolitust ja konsultatsiooni. Esmase informatsiooni saamiseks sobivad suurepäraselt ka ülevaatlikud seminarid ja konverentsid, nii nagu seda on näiteks eesseisev konverents “IT rakendamine organisatsiooni teovõime suurendamiseks” (www.tlu.ee/ITrakendamine).
Et majandusliku edu üheks oluliseks eelduseks on konkurentidest positiivses mõttes eristumine, siis on tulevikusuundumusi arvestav oma tegevuse ümbermõtestamine ja sellest lähtuv innovatsioon eriti vajalik praeguse majandusliku surutise perioodil. Ehk, nagu ütleb laialt tuntud maksiim – kes ees, see mees.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele