Tallinna Ülikooli informaatika professor
Peeter Normak leiab, et seni on majanduslanguses kõlanud vaid üldsõnalised
soovitused ja ta pakub välja oma lahendused, kuidas rasketel aegadel ellu
jääda.
Normaku arvamusartikkel:
Kui analüüsida viimasel ajal kõlanud majanduse ümberstruktureerimise üleskutsetega kaasnenud soovitusi, siis on need valdavalt kas väga üldsõnalised või adresseeritud riikliku poliitika kujundajatele: vaja on intensiivistada eksporti, suurendada kutsehariduse osakaalu, investeerida enam teadus- ja arendustegevusse, tagada ettevõtlust toetav stabiilne maksukeskkond jne. Hoopis vähem on selliseid soovitusi, mis oleksid konkreetsed ning rakendatavad iga ettevõtte tasandil.
Toon esile mõned tendentsid, mis järjest suuremal määral hakkavad ettevõtete tegevust mõjutama ja mida ettevõtetel oleks otstarbekas arvestada oma edasise tegevuse kavandamisel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Esiteks: teenuste osakaalu suurenemine traditsioonilise tootmise suhtes. See on iseloomulik mitte ainult vähese tööstusega riikidele, vaid ka tööstuslikult arenenud riikidele. Näiteks Saksamaa sisemajanduse kogutoodangus olid teenuste ja tootmise kogumahud 1960. aastal ligikaudu võrdsed; praegu on nende vahekord 3:1 teenuste kasuks. Kunagise juhtiva büroomasinate tootja IBM kogutuludes on vaid kümne aasta jooksul (1995-2005) teenuste osakaal tõusnud 28%-lt 55%-le.
Teiseks: teenuste pakkumine kolib internetti. Internet on paljudele juba kujunenud esmaseks kontakti otsimise ja suhtlemise keskkonnaks. Vähe sellest, asutuse või ettevõtte veebilehestiku kvaliteet on tema nähtavuse ja renomee – aga seetõttu ka klientuuri – kujundamise oluline vahend. Kuna internet ei tunne riigipiire, siis avanevad ettevõtetel interneti kaudu suurepärased võimalused oma teenuste ekspordiks. Selle vastu sügavamat huvi tundvatel soovitan tutvuda näiteks Karlsruhe Ülikooli juures tegutseva Service Research Institute (www.ksri.uni-karlsruhe.de) uuringute tulemustega.
Kolmandaks: tooted ja teenused kohandatakse eraldi iga üksiku kliendi vajaduste järgi. Sisuliselt osaleb klient temale vajaliku toote või teenuse loomisel. Rahvusvahelises kõnepruugis on selle tähistamiseks kasutusele võetud eraldi mõisted, nagu näiteks co-creation, mass customization jmt. Tarbijaga individuaalse suhtlemise majandusliku efektiivsuse tagamiseks on kasutusele võetud ja leiab jätkuvat arendamist terve rida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendusi.
Neljandaks: mingit ühishuvi omavad ettevõtted ja üksikisikud moodustavad horisontaalseid koostöövõrgustikke. Eriti efektiivsed on koostöövõrgustikud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, kel ühekaupa ei jätku vahendeid ja kompetentsi vajalike uuringute tellimiseks ja suuremahuliseks arendustegevuseks. Koostöövõrgustikes õpitakse üksteise kogemustest ning kujuneb välja vastastikku kasulik tööjaotus. Ka koostöövõrgustike tähistamiseks on paralleelselt kujunenud mitmed mõisted, nagu näiteks communities of practice, thematic networks jmt ning nende tegevus toimub suuremal või vähemal määral IKT vahendite toel.
Viiendaks: kasutusele võetakse uusi ärimudeleid. Näiteks selle asemel, et soetada kalleid tarkvarapakette, kasutatakse järjest enam vaba- ja jaosvara või ostetakse vastavad teenused sisse nii, et ettevõtte tasub nende eest vastavalt teenuse kasutuse tegelikule mahule.
Ülaltoodust lähtuvalt on arusaadav, miks IKT lahenduste kasutuselevõtmist ning töötajate e-oskusi peetakse konkurentsivõime ja majanduskasvu olulisteks eeldusteks (vt näiteks Euroopa Komisjoni teatist nr 52007DC0496). Samas selleks, et leida ja juurutada oma tegevust parimal võimalikul viisil toetavaid IKT lahendusi, peaks ettevõtetel olema võimalik saada kompetentset koolitust ja konsultatsiooni. Esmase informatsiooni saamiseks sobivad suurepäraselt ka ülevaatlikud seminarid ja konverentsid, nii nagu seda on näiteks eesseisev konverents “IT rakendamine organisatsiooni teovõime suurendamiseks” (www.tlu.ee/ITrakendamine).
Et majandusliku edu üheks oluliseks eelduseks on konkurentidest positiivses mõttes eristumine, siis on tulevikusuundumusi arvestav oma tegevuse ümbermõtestamine ja sellest lähtuv innovatsioon eriti vajalik praeguse majandusliku surutise perioodil. Ehk, nagu ütleb laialt tuntud maksiim – kes ees, see mees.