Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kes tugevam, see ostab

    Lähemas perspektiivis on majanduse tulevik tume. Suur ebakindlus finantsurgudel ning tarbimise vähenemine panevad surve alla väga paljud ettevõtted. Ellu jäävad vaid tugevamad - need, kes suudavad toimetada efektiivselt ning kel on piisav rahaline tagavara, et raskemad ajad üle elada.
    Rahavoo ja omakapitali tähtsus suureneb järjest. Esiteks ei anna pangad enam sedavõrd lihtsalt laenu. Kinnisvara, aga näiteks ka toitlustus, hotellindus, turism ja puhtalt sisetarbimisele suunatud alad, pole enam kuigi soositud. Lisaks hinnatakse tagatisi väga konservatiivselt. Rahapuudus on pea kõigil ning küsitava väärtusega varasid ostetakse vähe ja senisest oluliselt madalama hinnaga.
    On tõenäoline, et näiteks tootmis- või laohoone turuväärtus jääb oluliselt ehitusmaksumusele alla. Samuti on laenude hind läinud üles ning 10protsendiline intress pole enam ebatavaline.
    Teiseks toob kahanev tarbimine kaasa surve ettevõtete käibele ja kasumlikkusele. Näiteks Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu liikmete hinnangul kukuvad nii hinnad kui ka käibed sel aastal kohati kuni 50 protsenti. Langus puudutab eelkõige Eesti siseturule suunatud ettevõtteid, kuid tagasilööke tuleb ka ekspordikäivetes. Tuntuim näide on siin vast autotööstuse allhankijate esindaja Norma.
    Kolmandaks suureneb ettevõtete hulk, mis ei suuda maksekohustusi täita. Käibekapitali vajatakse rohkem. Kui näiteks KredExi tagatud laenude hulgas oli käibekapitalilaenude osakaal aasta tagasi vaid 19 protsenti, siis aastal 2008 on see 32 protsenti.
    Suurenenud on maksehäired pankadele, maksuvõlgade arv ning suurenemas on pankrotistumiste arv. Tugevate klientide ja partnerite olemasolu on sellistes tingimustes väga oluline. Müük nõrga finantspositsiooniga ettevõtetele võib kaasa tuua augu sissetulevas rahavoos, tekitades seeläbi omakorda makseraskusi hankijatele tasumisel.
    Laiemas pildis on Eesti majanduse peamine küsimus, milliseid mõjusid toob finantsurgudelt ning kinnisvara- ja ehitussektorist alanud langus kaasa teistes sektorites ning tööhõives.
    Kujunenud olukorras võidavad ettevõtted, mis õigel ajal suutsid piisavaid kasumeid teenida ja need kõrvale panna. Konservatiivsemad ettevõtted hoidsid teadlikult omakapitali osakaalu bilansis 30 protsendi ligi.
    Kokkuvõttes muutub järjest tähtsamaks küsimus, kust saada raha. Tulud kuivavad kokku ja kulud kasvavad ning ka investorid hoiavad segastel aegadel raha pigem hoiustel.
    Samas muutuvad raskematel aegadel ettevõtted odavamaks. Senised ülitugevad ärikasumid enamasti vähenevad ning sellest tulenevalt langeb ka ettevõtete hind. Selgelt on tunnetatav trend, kus tugevamad ettevõtted otsivad võimalusi konkurente või partnereid üles osta, et seniseid positsioone kindlustada ning luua alus tulevaseks kasvuks.
    Teisalt otsivad nõrgemad ettevõtted investoreid, et ennast pankrotistumise või ülesostmise eest kaitsta.
    On teada, et Eesti ettevõtjatest on vaid 27 protsenti valmis oma tegevusse kaasama välist investorit (Saar Poll, 2008). On ilmne, et strateegilise investori kaasamine toob enamasti kaasa peaaegu täieliku kontrolli kaotamise oma ettevõtte üle.
    Küsimus taandub sellele, kas ettevõte suudab jätkata seniste omanike vara säilitades ja pikemas perspektiivis kasvatades. Kui vastus on eitav, tuleks ettevõte müüa. Otsuse edasilükkamisel ettevõtte väärtus pigem langeb veelgi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ka ettevõtted vajavad elektrihinna käest päästmist
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg lõpetas päeva plusspoolel
USA aktsiaturg lõpetas neljapäevase kauplemispäeva plussis, olles päeva alguses ka miinuspoolel kaubelnud.
USA aktsiaturg lõpetas neljapäevase kauplemispäeva plussis, olles päeva alguses ka miinuspoolel kaubelnud.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Valitsus tahab inimeste telefonidesse asukohapõhiselt ohusõnumeid saata
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Selgus käes: elektri hinnaralli tekitas naeruväärselt väike puudujäänud kogus elektrit Leedukate pakkumine polnud börsile aktsepteeritav
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.