• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 04.11.08, 11:08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Läti keskpanga reservid sulavad

Läti keskpank on kuu ajaga lati kursi kaitseks kulutanud peaaegu kümnendiku keskpanga valuutareservidest ning kui selline tempo jätkub, on reservid vähem kui aastaga otsas.
Läti latt on seotud euroga kursiga 0,702804 ning lubatud kõikumisruum on +/- 1%. Nüüd tuleb sellise lahenduse eest maksta sõna otseses mõttes kõrget hinda, kirjutas majandusleht Biznes Baltija.
Kogu oktoobrikuu vältel on Läti keskpank lati tugioste teinud. Viie nädalaga kulutas pank 390 miljonit eurot ehk ca 500 miljonit dollarit, et latti lubatud kõikumisvahemikus hoida. Septembri lõpus olid Läti keskpanga valuuta- ja kullareservid 6,239 miljardit dollarit. Kuuga kahanesid varud 8%.
Parex Varahalduse presidendi Robert Idelsoni sõnul sunnib keskpanka eurode ees latte ostma väliskaubanduses valitsev olukord. „Me impordime ikka veel kaks korda rohkem kui ekspordime. Ärimeestel on vaja tellitud kauba eest eurodes maksta, nii nad vahetavadki latid valuutaks,“ ütles ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Varem kui majandusse tuli pidevalt juurde välismaist laenuraha, pidi keskpank latti hoidma liigse tugevnemise eest. Nüüd on globaalse kriisi tõttu juurdepääs välisvahenditele praktiliselt suletud.
Idelson usub, et lati tugioste ei tule keskpangal siiski enam kaua teha ja reservid ei lõpe. „Majanduse jahtumisega väheneb lõhe impordi ja ekspordi vahel ja mõne kuu pärast on väliskaubandus tasakaalus,“ ütles ta.
Seda trendi kinnitab ka statistika. Keskpanga andmeil oli jooksevkonto defitsiit teises kvartalis kahanenud 15,9%le SKPst võrreldes 25%ga läinud aasta kolmandas kvartalis.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 25 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele