• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 25.11.08, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pangandushiid puhuti uuele elule

Alles reedel, kui panga aktsia oli juba läbi teinud korraliku põrumise, teatas Citigroupi pressiesindaja Bloombergile, et hoolimata juhatuse erakorralisest koosolekust on Citigroupi kapitali- ja likviidsuspositsioonid tugevad.
Talle sekundeeris Bahl & Gaynor Investment Counseli fondijuht ja pangandusanalüütik Matt McCormick. "See, mida me praegu näeme, on pigem emotsionaalne müümine, kus aina enam inimesi müüb kõik ära, see ei puuduta vaid Citit," ütles McCormick.
Pühapäevasel koosistumisel otsustati Citigroupile õlg alla panna. Valitsus garanteerib 306 miljardi dollari eest halvaks läinud elamuasemelaene ja varasid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lisaks saab pangandushiid 20 miljoni dollarilise rahasüsti rahandusministeeriumilt, mis lisandub eelmisel kuul üle kantud 25 miljardile dollarile USA kopsakaima abipaketi Troubled Assets Relief Program (TARP) raames.
Valitsus saab vastu 27 miljardi dollari väärtuses eelisaktsiaid, mis kannavad 8protsendilist dividendimäära. 20 miljardit dollarit sellest summast on otseinvesteeringu eest ja 7 miljardit kompensatsiooniks laenugarantiide eest.
Valitsuse eelisaktsiad tulevad koos õigusega osta 254 miljonit Citigroupi aktsiat hinnaga 10,61 dollarit tükist. Koguväärtuseks teeb see valitsusele 2,69 miljardit dollarit. Lisaks peab Citigroup järgneval kolmel aastal maksma dividende vaid 1 sent aktsia kohta. Võrdluseks - selles kvartalis maksti 16 senti. Dividendiinvestorid kaotasid sellega umbes 94 protsenti oodatavast teenistusest.
Päris niisama suurpank siiski ei pääse. Esimesed 29 miljardit dollarit 306miljardilisest päästetavast varast tuleb ettevõttel alla neelata ise ning seda lisaks kõrvalepandud reservidele. Järelejäänud 277 miljardist 10 protsenti peab samuti katma Citigroup ning 90 protsenti katab valitsus.
Valitsus omakorda on raha jaotamise esialgu kokku leppinud nii, et 5miljardilise koorma võtab enda kanda rahandusministeerium, 10 miljardit dollarit kannab hoiustetagamise fond ning kõik ülejäänu võtab oma õlgadele Föderaalreserv.
Elamuasemelaenude garantii kehtib kümme aastat ning muude kinnisvaralaenude garantii on viis aastat.
Erinevalt äsja valitsuselt toetust saanud American International Groupist (AIG) ning Fannie Maest ja Freddie Macist, kes päästeti juba septembri esimestel nädalatel, ei ole Citigroupil kohustust oma juhtkonda vahetada.
Seega jätkab juhina Vikram Pandit, kes alles eelmisel nädalal teatas plaanist koondada 52 000 inimest ning kärpida kulusid 2 miljardi dollari ulatuses kvartali kohta. Koos kolme kõrgema juhiga ostsid nad nelja peale kokku 1,3 miljonit aktsiat, et tõsta investorite usaldust ja näidata nende endi usku ettevõtte püsimajäämisesse.
Kuigi pangandushiiglane võib USA pinnal end edaspidi suhteliselt kindlalt tunda, ei saa päris sama öelda ülejäänud 105 riigi kohta, kus pank tegutseb.
"Citi Achilleuse kand on tema suur haavatavus arenevate turgude ja kõige selle suhtes, mis võib juhtuda, kui need turud kukuvad, mida võime näha praegu," sõnas Alpine Woods Capitali fondijuht Peter Kovalski.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele