Nõrk lumetõke kukub pähe ning sodine renn jäätub

Artikkel

- Uudised
- Siim Sultson
- 9. detsember 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nõrk lumetõke kukub pähe ning sodine renn jäätub
"Mõni ripprenn on nii ära pühitud, et isegi kinnituskruvid on pooleks," osutas plekk-katuseid paigaldava OÜ Plekk-katusemeister tegevdirektor Jaanus Aedla lumetõkete kinnitamise olulisusele. Lumetõke peab kaitsma hooga alla libiseva lumemassi eest inimesi ja säästma ripprenne lumelaviini ülekoormuse eest. Viimane käib eriti nõrgalt kinnitatud või vale nurga alla jäetud ripprennide kohta.
Samas rohkem kui 8 meetri pikkuste viilukülgede puhul soovitab Aedla paigaldada kaks lumetõket. Esimene räästast ligi meeter ülespoole ehk müürilatiga kohakuti, teine 3-4 meetrit harjast allapoole. Nii ei suuda varisev lumelaviin koguda liiga suurt hoogu ega massi.
Vanima ja endiselt väga töökindla lumetõkkena soovitas Aedla valtsplekk-katuse katusepealseid kaldrenne, mis suudavad vastu pidada isegi täismehe kõndimisele.
Nüüdsetest variantidest saab Aedla kinnitusel arvestada vaid paralleelselt räästaga paigaldatavate topelttorutõketega. Erinevalt kolmnurksest plekist väänatud räästaga paralleelsest tõkkest lasevad need kinnipüütud lumel vaikselt pudeneda või tilkuda allapoole renni. Kolmnurktõkked aga ei tekita ka sulavee voolamist ning lõpuks kipuvad need lumemassi all lagunema.
Kui valtsplekk-katusel ehitatakse tõke n-ö katuse sisse ja kivikatusel kinnitatakse see kiviridade vahele, siis trapetsprofiiliga ning kiviimitatsiooniga plekk-katustel tuleb Aedla tõdemusel kahjuks tõkke kinnituseks puurida katusekattest kruviaugud läbi.
Kivikatuste tootmise ja müügiga tegeleva Monier OÜ müügiesindaja Kaido Kaasik pidas piisavaks lumetõkke kandurite tugevat kruvimist kahe kivirea vahelisele lisaroovile, mis omakorda kinnitub kindlalt sarikatele. Kinnitused olgu iga ligi meetri tagant ja eelistada tasub kahetorulisi tõkkeid.
Kui rullmaterjalist lamekatustele pole lumetõket mõtet panna, siis teistel kalletel sõltub tõkke vajadus materjali vähimast nõutavast katusekaldest. Näiteks plekk-katustel umbes 15 kraadi, kivikatustel umbes 20 kraadi.
Lumetõke peab olema sissepääsude ja katuseakna kohal. Aedla soovitab tõket ka siis, kui katuse erinevate tasapindade vahe on üle meetri - siis ei lõhu langev laviin alumist katust.
ASi Ensto Elekter turundusjuht Andres Meresmaa soovitas jäätuvate rennide ja purikate vastu kasutada soojenduskaableid. Valdavalt on neid kahte liiki - isereguleeruvad ja püsitakistusega.
Isereguleeruva kaabli miinuseks on selle kallim hind ja sõltuvalt müüjast kohati lühem garantii. Plussiks on see, et seda saab vastavalt vajadusele tükeldada.
Kümneaastase garantiiga püsitakistusega küttekaabel aga ei kannata lõikumist - selle jupid tuleb juba tellimisel kindlaks määrata.
Et tagada püsitakistusega kaabli stabiilne küttevõimsus, seatakse termostaadil kütterežiim temperatuurivahemikku -2 kuni +2 kraadi. Nii suudab see hoida renni lumest ja jääst puhta ka miinuskraadidega. Kui kaabel käivitada alles -10 kraadiga, siis see sulatab jäässe vaid kanali.
Aedla tõdemusel saab ka ilma kaablita katuse jääst puhta hoida - enne lund tuleb see lehtedest ja risust vabastada.
Hetkel kuum