• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 10.12.08, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nõrk lumetõke kukub pähe ning sodine renn jäätub

"Mõni ripprenn on nii ära pühitud, et isegi kinnituskruvid on pooleks," osutas plekk-katuseid paigaldava OÜ Plekk-katusemeister tegevdirektor Jaanus Aedla lumetõkete kinnitamise olulisusele. Lumetõke peab kaitsma hooga alla libiseva lumemassi eest inimesi ja säästma ripprenne lumelaviini ülekoormuse eest. Viimane käib eriti nõrgalt kinnitatud või vale nurga alla jäetud ripprennide kohta.
Samas rohkem kui 8 meetri pikkuste viilukülgede puhul soovitab Aedla paigaldada kaks lumetõket. Esimene räästast ligi meeter ülespoole ehk müürilatiga kohakuti, teine 3-4 meetrit harjast allapoole. Nii ei suuda varisev lumelaviin koguda liiga suurt hoogu ega massi.
Vanima ja endiselt väga töökindla lumetõkkena soovitas Aedla valtsplekk-katuse katusepealseid kaldrenne, mis suudavad vastu pidada isegi täismehe kõndimisele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nüüdsetest variantidest saab Aedla kinnitusel arvestada vaid paralleelselt räästaga paigaldatavate topelttorutõketega. Erinevalt kolmnurksest plekist väänatud räästaga paralleelsest tõkkest lasevad need kinnipüütud lumel vaikselt pudeneda või tilkuda allapoole renni. Kolmnurktõkked aga ei tekita ka sulavee voolamist ning lõpuks kipuvad need lumemassi all lagunema.
Kui valtsplekk-katusel ehitatakse tõke n-ö katuse sisse ja kivikatusel kinnitatakse see kiviridade vahele, siis trapetsprofiiliga ning kiviimitatsiooniga plekk-katustel tuleb Aedla tõdemusel kahjuks tõkke kinnituseks puurida katusekattest kruviaugud läbi.
Kivikatuste tootmise ja müügiga tegeleva Monier OÜ müügiesindaja Kaido Kaasik pidas piisavaks lumetõkke kandurite tugevat kruvimist kahe kivirea vahelisele lisaroovile, mis omakorda kinnitub kindlalt sarikatele. Kinnitused olgu iga ligi meetri tagant ja eelistada tasub kahetorulisi tõkkeid.
Kui rullmaterjalist lamekatustele pole lumetõket mõtet panna, siis teistel kalletel sõltub tõkke vajadus materjali vähimast nõutavast katusekaldest. Näiteks plekk-katustel umbes 15 kraadi, kivikatustel umbes 20 kraadi.
Lumetõke peab olema sissepääsude ja katuseakna kohal. Aedla soovitab tõket ka siis, kui katuse erinevate tasapindade vahe on üle meetri - siis ei lõhu langev laviin alumist katust.
ASi Ensto Elekter turundusjuht Andres Meresmaa soovitas jäätuvate rennide ja purikate vastu kasutada soojenduskaableid. Valdavalt on neid kahte liiki - isereguleeruvad ja püsitakistusega.
Isereguleeruva kaabli miinuseks on selle kallim hind ja sõltuvalt müüjast kohati lühem garantii. Plussiks on see, et seda saab vastavalt vajadusele tükeldada.
Kümneaastase garantiiga püsitakistusega küttekaabel aga ei kannata lõikumist - selle jupid tuleb juba tellimisel kindlaks määrata.
Et tagada püsitakistusega kaabli stabiilne küttevõimsus, seatakse termostaadil kütterežiim temperatuurivahemikku -2 kuni +2 kraadi. Nii suudab see hoida renni lumest ja jääst puhta ka miinuskraadidega. Kui kaabel käivitada alles -10 kraadiga, siis see sulatab jäässe vaid kanali.
Aedla tõdemusel saab ka ilma kaablita katuse jääst puhta hoida - enne lund tuleb see lehtedest ja risust vabastada.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele