Ole lahendus, mitte probleem

Asju saab teistpidi liikuma panna, kui me ei jää ootama, et valitsus meid päästma tuleb.

Kriisi ilmnemisel on erinevaid reageerimisviise. Kõige destruktiivsemaks neist on allaandmine. Lihtsalt viskad püssi põõsasse ja loed tegevuse lõpetatuks.

Teiseks võimaluseks on ootame-vaatame suhtumine lootuses, et kriis läheb mööda või et keegi tuleb meid päästma - tavaliselt valitsus.

Kolmas võimalus on ründav. Asu asja kallale ja tegutse. Jää positiivseks. Endine Ameerika president John F. Kennedy ütles: "Ära küsi, mida riik saab sinu heaks teha. Küsi, mida saad sina teha riigi heaks." Teisisõnu, ole aktiivne, võta vastutus oma elu ja tuleviku eest enda peale. Tunne end osana lahendusest, mitte probleemist.

Globaalne finantskriis nõuab erakorralisi abinõusid mitte ainult valitsustelt, vaid ka firmadelt ja üksikisikutelt. Me peame kõik vastutama ja panustama, kuidas suudame. See on võrreldav sõjaolukorraga, kus kõik peavad andma oma panuse.

Ettevõtlus tähendab seda, et ettevõtted ja töötajad otsivad koos häid ideid, mida äritegevuses ära kasutada. 1990. aastatel juhtisin Norras suure Prantsuse telekommunikatsioonikontserni Alcatel ühte haru, Alcatel Innovat.

Firma peaülesanne oli otsida häid ideid nii Alcateli seest kui ka väljast, et arendada need uuteks edukateks ettevõtmisteks.

Pärast mõningat uurimistööd oli meil ootamatult palju häid ideid, mis ootasid võimalust muutuda äriettevõtmisteks.

Samuti aitasime piirkondadel arendada välja oma ärivaldkondi. Mõned neist piirkondadest olid üleminekuperioodis, kus meeleheitlikult otsiti võimalust uute ettevõtetega alustada, et pakkuda inimestele tööd. Ka siin leidsime me hulganisti heade ideedega ettevõtjaid. Lisaks aitas Alcatel Innova firmasid, mis tegid ühel või teisel põhjusel parajasti läbi suuri muudatusi.

Kas olime edukad? Sellele küsimusele peaksid vastuse andma sajad loodud töökohad ja miljarditesse kroonidesse ulatuva aastakäibega ettevõtted. Lühikese aja jooksul asutatud enam kui poolsada firmat tegutsesid nii kohalikul kui ka globaalsel turul mitmetes valdkondades, nagu offshore, nafta ja gaas, telekommunikatsioon, kaablitootmine, kalakasvatus, laevandus, invatarvikud, teenindus.

Võib-olla oli asja juures kõige parem see, et ettevõtete käivitamiseks ei kulunud sadu miljoneid ja kaasati kohalikud inimesed, kes võtsid endale vastutuse oma tuleviku eest. Selline programm on üsna lihtne ja seda saaks kergesti kopeerida ka Eestis.

Üheks võimaluseks oleks luua õppetool ning Ettevõtluse ja Äritegevuse Arendamise Keskus näiteks ühinenud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna ja Rahvusvahelise Ülikooli Audentes Ärikooli juures. See isemajandav keskus teeks uuringuid, annaks praktilist nõu eraisikutele, äriettevõtetele ja kogukondadele. Just praktilisus on oluline.

See ei lahendaks finantskriisi, kuid see võiks mõjutada Eestit nii majanduslikult kui ka sümboolselt. Esiteks võiks see luua töökohti (pealegi loob iga uus ettevõte omakorda täiendavaid töökohti), teiseks oleks sellel sümboolne funktsioon, süstides lootust ja entusiasmi.

Olen kindel, et üle Eesti ootab realiseerimist palju perspektiivseid äriideid.

Enamikust neist ei saa suurettevõtteid, kuid suurem osa inimesi üle maailma töötabki väiksemates ettevõtetes ja enamik innovaatilistest lahendustest ja uutest töökohtadest on just nende loodud.