Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ambitsioonid ja tegelikkus
Äripäeva artiklist "Kiitusega eksportija jäi EASi toetusest ilma" (10.12) jääb mulje, nagu oleks EAS eksporditoetuste rahakraanid kinni keeranud, kuid tegelikkus on teine. 9 kuuga on toetusi antud rohkem kui 80 miljoni ulatuses.
Veebruaris avas EAS eksporditurunduse toetusprogrammi, mille eesmärk on innustada ettevõtjaid ambitsioonikaid, ent realistlikke ekspordiprojekte ellu viima ja suurendama Eesti ekspordimahtu. Taotlusi eksporditoetuse saamiseks on laekunud kasvavas tempos - kokku on praeguseks toetust antud ligi 60 ekspordiprojektile.
Tahan julgustada ettevõtjaid eksporditoetust küsima, kuna raha on reaalselt kättesaadav kõigile kasvule orienteeritud ettevõtetele. Keskmiselt jõuab positiivse rahastamisotsuseni igast neljast taotlusest kolm. Ettevõtjad on väga aktiivselt hakanud tegutsema ekspordi edendamise nimel, mida näitab ka suur esitatud taotluste arv.
Edu ka välisturgudele tungimisel tagab hoolikalt läbimõeldud ekspordiplaan. Ekspordiprojekti turunduskulude planeerimisel tuleks kriitiliselt üle vaadata firma rahalised võimalused neid kulusid tulevikus ka katta. Ehk siis rahavood on märksõna, mis on väga oluline praeguses majandussituatsioonis.
Kindlasti annavad varasemad edukad ekspordiprojektid ettevõtjale väärtusliku kogemuse välisturgudel tegutsemiseks, kuid üksi see ei ole edu tagatis ega eeldus toetuse saamiseks tulevikus. Enamik edukaist projektidest viidi ellu kiire majanduskasvu ajal, langusfaasis maailmamajandus nõuab teistsugust lähenemist.
Ambitsioonikuse ning kõrgelennulise visiooni kõrval on ekspordiplaanis samavõrd oluline selle realistlikkus, mis põhineb makromajanduslikel näitajail, turuolukorral, toote konkurentsivõimel ja ettevõtte finantsseisul. Kui EASile esitatud ekspordiplaanis prognoositakse välisturgudel sellist hüppelist käibekasvu, mis on vastuolus valdkonna majandusnäitajatega, analüüsitakse ettevõtte võimekust neid tulemusi saavutada väga põhjalikult. Maksumaksja raha kulutatakse ilmselgelt ebaotstarbekalt, kui antakse toetust projektile, mille eduväljavaated on ekspertide hinnangul küsitavad.
EAS on ELi Sotsiaalfondi toel kutsunud ellu ekspordiplaani koostamise koolitused. Soovitan ettevõttel, kes kavatseb eksporditurunduse toetusprogrammist toetust küsida, saata projekti eest vastutav töötaja kindlasti koolitusele, samuti minna enne projekti paberilepanekut eelnõustamisele EASi kontorisse ja uurida, kuivõrd ettevõtte plaanid haakuvad programmi tingimustega.