- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,93
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,93
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas seadmeid üürida või osta?
Ettevõte peab vabade vahendite
suuremahulise kulutamise puhul kaalukausile asetama kaks võimalust: kas seadmeid
üürida või osta need n-ö päriseks.
Trend näitab, et üha rohkem üüritakse seadmeid kindlaks perioodiks, kasutatakse neid ja perioodi lõpus asendatakse kasutatud tehnika uuega. Arvutid, printerid ja mobiiltelefonid vananevad vastavalt ärile kolme aastaga, veidi kauem peab vastu kontorimööbel, autod minetavad oma "parim enne" väärtuse 3-5 aastaga ning tööstusseadmete keskmiseks eluajaks peetakse 5-7 aastat.
Ei saa üheselt väita, et üürimine on ettevõtte puhul ainus valik. Seadmete üürimine või täies mahus välja ostmine oleneb ettevõtte tüübist. Kui firma kavatseb soetada ainulaadset tootmisliini, siis võib kindel olla, et finantsasutused ei taha taolist seadet üürida. Finantsasutuse eitav vastus on põhjendatud nende ebakindlusega, sest keegi ei taha pärast üüriperioodi lõppu kirjutada oma varadesse maailmas ainulaadset suusamäärdeliini.
Loome näiteks ühe fantoomfirma, mis tegeleb elektritöödeks metallist abimaterjalide valmistamisega ning hoiab palgal sada inimest. 70 töölist on end sisse seadnud tehases, 30 on kontoriinimesed. Enamik on ametis tehases ega vaja igapäevatööks arvutit, kuid ligi 30 inimest juhivad firma tööd kontoris ja kasutavad renditud süle- ja lauaarvuteid.
Metallifirma juhtidel tekkis uue tehasehoone ehitamisel võimalus võtta rendile kogu kontorisisustus alates vaipadest kuni töölaudadeni.
Kuna otsustajaid oli firma juhatuses neli, läksid arvamused lahku. Vanameelsed eelistasid väljaostmist, kuid finantsjuht ja üks noorem juhatuse liige olid üürimise poolt. Arutelu käigus pandi kirja nii ühe kui ka teise finantseerimislahenduse plussid ja miinused ning lõpuks otsustati rendi kasuks.
Üks põhjus oli seotud firma käibevahendite vaba hoidmisega ehk eelistati raha paigutamist firma põhitegevusse, aga mitte aeguvasse kontoritehnikasse. Teine põhjus oli see, et rendiperioodi lõpus on seadmetest lihtne vabaneda ja saada asemele uus mööbel, arvutid ja muu tehnika.
Metallitehasel oli kombeks hoida arvuteid vähemalt viis aastat jutti. Vahetamisele hakati mõtlema alles siis, kui arvuti lakkas töötamast. Lauad ja toolid elasid veelgi pikemat elu. Praeguseks on olukord muutunud ning peale kolmeaastast üüriperioodi asendatakse vana vara uuega. Kontorivara eest tasumine toimub kuutasu põhjal, mis ei paista teiste kontorikulude seas eriti silmagi.
Euroopas on tehtud uuring, kus muu hulgas selgitati välja töötajate rahulolu ametikoha IT-seadmetega. Kui arvuti polnud vanem kui kaks aastat, olid töötajad töövahenditega väga rahul. Kui arvuti kasutusiga ületas selle piiri, siis oli rahul vaid 50% töötajaist. Kolme aasta vanuse seadmega oli rahul vaid kümnendik. Kinnitamata reegel ütleb, et välja ostetud seadmed kasutatakse kauem, kui on nende eluiga, sest iga paari aasta tagant IT-seadmete alla raha paigutamine ei tundu ettevõtjale mõttekas.
Loe lisa tänasest Äripäevast.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele