Kas seadmeid üürida või osta?

Metallifirma juhtidel tekkis uue tehasehoone ehitamisel võimalus võtta rendile kogu kontorisisustus alates vaipadest kuni töölaudadeni.

Kuna otsustajaid oli firma juhatuses neli, läksid arvamused lahku. Vanameelsed eelistasid väljaostmist, kuid finantsjuht ja üks noorem juhatuse liige olid üürimise poolt. Arutelu käigus pandi kirja nii ühe kui ka teise finantseerimislahenduse plussid ja miinused ning lõpuks otsustati rendi kasuks.

Üks põhjus oli seotud firma käibevahendite vaba hoidmisega ehk eelistati raha paigutamist firma põhitegevusse, aga mitte aeguvasse kontoritehnikasse. Teine põhjus oli see, et rendiperioodi lõpus on seadmetest lihtne vabaneda ja saada asemele uus mööbel, arvutid ja muu tehnika.

Metallitehasel oli kombeks hoida arvuteid vähemalt viis aastat jutti. Vahetamisele hakati mõtlema alles siis, kui arvuti lakkas töötamast. Lauad ja toolid elasid veelgi pikemat elu. Praeguseks on olukord muutunud ning peale kolmeaastast üüriperioodi asendatakse vana vara uuega. Kontorivara eest tasumine toimub kuutasu põhjal, mis ei paista teiste kontorikulude seas eriti silmagi.

Euroopas on tehtud uuring, kus muu hulgas selgitati välja töötajate rahulolu ametikoha IT-seadmetega. Kui arvuti polnud vanem kui kaks aastat, olid töötajad töövahenditega väga rahul. Kui arvuti kasutusiga ületas selle piiri, siis oli rahul vaid 50% töötajaist. Kolme aasta vanuse seadmega oli rahul vaid kümnendik. Kinnitamata reegel ütleb, et välja ostetud seadmed kasutatakse kauem, kui on nende eluiga, sest iga paari aasta tagant IT-seadmete alla raha paigutamine ei tundu ettevõtjale mõttekas.

Loe lisa tänasest Äripäevast.