• OMX Baltic−0,02%317,18
  • OMX Riga−0,4%1 015,29
  • OMX Tallinn0,08%2 250,52
  • OMX Vilnius−0,27%1 491,58
  • S&P 500−2,02%7 175,83
  • DOW 30−2,19%49 097,06
  • Nasdaq −2,25%23 879,2
  • FTSE 100−0,93%10 452,68
  • Nikkei 2250,71%59 444,21
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,02%317,18
  • OMX Riga−0,4%1 015,29
  • OMX Tallinn0,08%2 250,52
  • OMX Vilnius−0,27%1 491,58
  • S&P 500−2,02%7 175,83
  • DOW 30−2,19%49 097,06
  • Nasdaq −2,25%23 879,2
  • FTSE 100−0,93%10 452,68
  • Nikkei 2250,71%59 444,21
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
Füüsikalisi protsesse arvutil simuleerides soovitakse ikka saavutada tulemuse võimalikult täpset vastavust tegelikkuses mõõdetule. Kummatigi läheb täpse ja korrektse tulemuse saamiseks tihti tarvis täiesti juhuslikke arve.
Monacos asuva kasiino järgi nime saanud Monte Carlo meetoditega simuleeritakse näiteks õhu liikumist lennukitiibadel, aga ka paljusid teisi protsesse, mille puhul analüütiline lahendamine käib arvutitel üle jõu vahendas fyysika.ee. Vajalikud juhuslikud arvud tekitab harilikult vastav algoritm ja kasutab selleks etteantud nn. seemet ehk algsisendit.
Juhuslikkuse tagamiseks seostatakse seeme lihtsamal juhul näiteks kellaaja või mõne kõrvalise protsessiga. Niisugused algoritmid annavad küll juhuslikke arve, kuid need hakkavad teatud intervalli järel korduma, kusjuures sama seemne korral saadakse sama arvujada. Mõnel puhul on see kasulik, näiteks kui sama simulatsiooni on mingil põhjusel vaja samal kujul korrata.
Teistel juhtudel - krüptograafias ja algarvude kontrollimisel - on aga tähtis, et kasutatav arvujada oleks täiesti juhuslik. Niisugustel puhkudel kasutatakse sageli füüsikalisi müra allikaid. Internetist võib leida teenuseid, kus juhuslikke arve genereeritakse näiteks atmosfäärifotodest.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele