Naeratus on kaasasündinud, mitte õpitud

"Kaotajad lükkasid justkui oma emotsioonide kontrollimiseks alumise huule üles, paljud manasid näole seltskondliku naeratuse,” ütles San Fransisco ülikooli teadlane David Matsumoto.

Sportlased tegid sarnaseid nägusid ka viha, kurbuse ja vastikuse väljendamiseks. „Kui pime ja nägija sportlane kurvastavad, liiguvad neil samad näolihased,” ütles Matsumoto, lisades, et kurbuse väljendamiseks keeratakse suunurgad allapoole ning tõstetakse üles kulmude seesmine osa.

Varem arvati, et inimeste näoilmed võivad olla õpitud teiste inimeste pealt. Käesolev uurimus, mis avaldatakse ajakirja Journal of Personality and Social Psychology jaanuarinumbris, näitab aga vastupidist, sest pimedad inimesed ei saaks näoilmeid niimoodi õppida.

"Pimedana sündinud ei saa olla visuaalsel teel õppinud oma emotsioone väljendama, seega peab olemas olema mingi muu mehhanism,” ütles Matsumoto. „Ilmselt on emotsioonid ning süsteemid, mis neid reguleerivad, pärand meie esivanematelt. On võimalik, et vastusena negatiivsele emotsioonile on tekkinud süsteem, mis põhjustab suu sulgemise, ennetades nii karjumist, hammustamist või solvanguid.”

Matsumoto osales ka uurimuses, kus näidati, et pimedad ja nägijad kasutavad uhkuse väljendamiseks samu žeste (pea üles tõstetud, rind ette aetud). Novaator on sellest kirjutanud artiklis Võitja poos on kaasasündinud.