- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus töölepinguseadus annab suurema vabaduse
Juulist jõustuvas uues töölepinguseaduses on töösuhete alustamine suhteliselt ebaselgelt reguleeritud. Kuigi seadus näeb selleks ette lepingu kirjaliku vormi, loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja nõustub tööd tegema tasu eest ilma kirjalikku lepingut sõlmimata (suuline tööleping). Tööleping on võimalik sõlmida kirjaliku töötingimuste esitamise teel ning see dokument peab sisaldama seaduses loetletud andmeid.
Töötingimuste dokumendi edastamine töötajale ei pea toimuma allkirja vastu. Seega on pahatahtluse korral väga raske tõendada, millised tingimused tegelikult teatavaks tehti. Et vältida asjatuid vaidlusi, on soovitatav anda tingimused töötajale üle allkirja vastu enne tööle asumist. Lisaks on vaja sõlmida kirjalik tööleping, mis annab võimaluse leppida kokku töötingimuste kirjalikust dokumendist välja jääva kohta.
Töösuhete lõpetamine on uue seaduse kohaselt märksa liberaalsem. Uus seadus võimaldab lepingu lõpetamist mõjuva põhjuse olemasolul. Juhul kui lepingu üles ütlevaks pooleks on tööandja, peab mõjuv põhjus olema seotud töötaja isikuga või tema käitumisega või tööandja majanduslike põhjustega.
Etteteatamistähtajad jäävad koondamise puhul endiselt seotuks staažiga, aga lühenevad keskmiselt ühe kuu võrra. Tööandja kohustuseks jääb maksta hüvitist koondamise puhul ühe kuupalga ulatuses ning summa ei sõltu enam staažist. Sõltuvalt töötaja staažist maksab töötukassa töötajale lisahüvitist, kui leping öeldakse üles koondamise tõttu.
Uus seadus näeb erakorralise meetmena lisaks ette ka võimaluse alandada töötaja palka kuni palga alammäärani. Seda on lubatud teha kolmekuulise perioodi jooksul kalendriaasta jooksul. Töötajal säilib võimalus nõuda samas ulatuses töömahu vähendamist või siis leping üles öelda ja saada tööandjalt seaduses ettenähtud ühe kuupalga suurune kompensatsioon.
Tõusnud on ärisaladuse hoidmise ja töötaja mittekonkureerimise tähtsus töösuhete ajal ja töösuhete lõppedes. Uus seadus paneb tööandjale kohustuse teha töötajale teatavaks, milles seisneb nii ärisaladuse kui ka konkurentsikeelu olemus - mis on nende sisu, milline on nii ajaline, esemeline kui ka ruumiline piiritletavus.
Kui kehtiva seaduse kohaselt tuleb mõlema kohustuse täitmise eest maksta töötajale eritasu, kui see kohustus jääb kehtima ka pärast töösuhte lõppu, siis uue seaduse kohaselt ei pea ärisaladuse hoidmise eest töötajale enam tasu maksma.
Paljud tööandjad maksavad praegu tasu ette iga kuu koos palgaga. Uus seadus seda enam ei luba. Konkurentsikeelu hoidmise eest pärast töösuhte lõppu tuleb töötajale maksta mõistlikku tasu iga kuu pärast töösuhte lõppu. Antud regulatsiooni puuduseks võib pidada vaid üleminekusätte puudumist - mis saab nendest tasudest, mis on siiani töötajale ette makstud?
Muutub ka praegune puudulik varalise vastutuse regulatsioon, mis on loonud töötajatele karistamatuse tunde. Varalise vastutuse puhul töösuhetes saab oluliseks süü moment - töötaja vastutab tekitatud kahjude eest, kui ta rikub töölepingust tulenevaid kohustusi süüliselt: hooletuse, raske hooletuse või tahtlusega. Seadus võimaldab kokku leppida ka töötaja süüst sõltumatu vastutuse.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele