- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Advokaat: paljud pankrotid raugevad, sest läbiviimiseks pole raha
Pankrottide arvus tuleb sel aastal enam kui
kahekordne tõus, pigem kolmekordne. kuid paljud pankrotid ka raugevad, sest pole
raha pankrotimenetluse läbiviimiseks, arvas advokaadibüroo Soraineni
partner ja advokaat Karin Madisson.
Intervjuu Karin Madissoniga:
Kas pankrottide arv sel aastal kahekordistub, või pigem kolmekordistub? Neljakordistub?
Ma arvan, et pankrottide arvus tuleb meil käesoleval aastal enam kui kahekordne tõus. Pigem arvan, et kolmekordne.
Mis valdkondades/sektorites sel aastal kõige rohkem pankrotte tõenäoliselt tuleb?
Tundub, et kõige pankrottiderohkem tuleb aasta kinnisvara- ja ehitussektoris, tööstuses ja toitlustuses.
Kas on tavaline tendents, et võlgnikud üritavad enne pankrotimenetluse algatamist pankrotipesast vara välja viia või rahuldada mõne võlausaldaja nõude eelisjärjekorras?
Nii nagu ma kirjutasin ka oma pankrotiteemalises blogis: „Tihti kipuvad juhatuse liikmed veel enne pankrotiavalduse esitamist maksma ära mingeid nõudeid näiteks töötajatele, headele sõpradele, omanikele, iseendale või siis müüma vara. Seda aga ei tohiks teha, kuna ühe võlausaldaja eelistamine teise ees võib samuti viia juhatuse liikme isikliku vastutuseni.“
Olen näinud oma praktika käigus väga erinevaid pankrotte. On olnud pankrotte, kus tundub, et juhatajal on viimane kannatus katkenud ühe hetkega ning ta on tõusnud oma laua tagant ja jätnud isegi parasjagu käsil olevad dokumendid lauale nii nagu nad tõusmise hetkel jäid ning läinud pankrotiavaldust esitama. Väga tihti iseloomustab aga Eestis pankrotte kahjuks see, et pankrotiseisu ilmnemisel teevad juhatuse liikmed ja omanikud veel mis vähegi võimalik, et päästa enda või sõprade vara.
Tihti tehakse viimaseid tehinguid ka lihtsalt südametunnistuse järgi (nt. maksed töötajatele, headele „juba sõpradest“ koostööpartneritele). Kui ühingul ei ole enam sentigi raha pangakontol, siis on ka pankrotihalduril sisuliselt võimatu minna kahjulikke tehinguid tühistama või juhatuse vastu nõudeid esitada, kuna see vajab rahalisi vahendeid.
Seda, kui tühjaks on ühing tehtud enne pankrotimenetluse lõppu, ilmestab väga hästi ka see, kui vaadata kui vähe tagatiseta võlausaldajad raha pankrotijaotisena saavad, mis on keskmiselt 5-10% või kui paljud pankrotid meil raugevad kuna ei jätku raha pankrotimenetluse läbiviimiseks. 2008 aasta statistika kohaselt umbes 240 ettevõtja suhtes pankrotiotsust ei tehtud, vaid tehti koheselt raugemise otsus ning algatatud umbes 250 pankrotist lõppes lõpuks umbes 90 ikkagi raugemisega. Seega ei jätkunud üle pooltest juhtudest raha isegi korraliku pankrotimenetluse läbiviimiseks.
Kui palju võib kasvada võlausaldajate sääraste tehingute tagasivõtmise nõuete arv?
Hetkel kuum
Ma ei usu, et tagasivõitmise protsent võrreldes pankrottide arvuga oluliselt tõuseb. Reeglina on pankrotihaldurid ikkagi väga huvitatud tagasivõitmistest ning meil on väga häid haldureid, kes teevad kõik endast võimaliku, et võlausaldajad saaksid võimalikult palju raha tagasi ning ka nende enda tasu sõltub pankrotipesa suurusest. Tihti nõuab tagasivõitmine aga ka võlausaldajate täiendavat rahalist panus, mida neil on väga ebamugav lisada, kuna reaalselt raha tagasisaamine võib ka tagasivõitmise või hagi korral juhatuse liikme vastu olla vägagi küsitav.
Tagasivõtmise nõude võib esitada kolme aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest. Kolm aastat kõlab müstiliselt pika ajana sellise asja jaoks, kui suur tõenäosus on siis võlausaldajal üldse oma raha näha?
Kolm aastat on praktikas täiesti mõistlik aeg. Pankroti korral võtab halduril aega, et välja selgitada ühingu majanduslik seis ning nõuete reaalsus. Tihti ei ole koheselt ka raha, et kõiki tagasivõitmise nõudeid esitada. Esmalt tuleb tegeleda pankroti korral jooksvate küsimustega ja majandustegevuse lõpetamisega (töötajate koondamine, lepingute lõpetamine, võlgade sissenõudmine jne).
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele