"Loomulikult me püüame arvestada klientide hetkelise majandusliku olukorraga. Iga võlgnikust kliendiga tegeleme individuaalselt ning püüame teda aidata raskest situatsioonist väljatulemiseks," märkis Petrova. "Kui klient näitab üles omapoolset head tahet, pakume talle võimalust sõlmida võlgnevuse ajatamiseks võlakokkulepet."
Kui korteriühistu või mõni muu klient võlameeldetuletustele ei reageeri, ootavad teda seadusest tulenevad sanktsioonid: soojusvarustuse piiramine või sulgemine, inkassofirma, viivised ning kohtuhagi.
Petrova sõnul on Tallinna Küte seni võlgade tõttu sulgenud vaid ühe büroohoone soojakraanid. Kortermaju pole soojast ilma jäetud.
Jaanuarikuu keskmine kütte maksumus ühe ruutmeetri kohta oli Tallinna Kütte andmetel koos käibemaksuga 26 krooni. Ühe kuupmeeteri vee soojendamine maksis koos käibemaksuga keskmiselt 64 krooni. Kui vee soojendamise tasu on suurem, on võrdse tarbimisega hoonetes kütte ruutmeetri maksumus vastavalt väiksem ja vastupidi.
Valdaval osal majadest on üks ühine soojusarvesti, mis mõõdab nii kütteks kui ka vee soojendamiseks kuluvat soojushulka. Soojuskulu jaotamise metoodika on aga hoone haldaja otsustada.
Tallinna Vesi hetkeolukorda väga teravaks ei pea. Maksetega hilinemine meie jaoks varasemaga võrreldes oluliselt muutunud ei ole, kuid kindlasti hoiame olukorral silma peal, edastas firma kommunikatsioonispetsialist Liia Kumm.
"Võlgnikega peame läbirääkimisi ja arutame erinevaid võimalusi teenuse eest tasumisel," ütles Kumm. "Vee kinni keeramine on äärmuslik lahendust ning selle meetodi rakendamist püüame igati vältida."
Kui aga läbirääkimised ei anna tulemusi, klient käitub jätkuvalt pahatahtlikult, see tähendab, et ei näita omapoolset soovi olukorda lahendada ega kompromissi leida, hoidub maksetest, ei näe me muud lahendust ja oleme sunnitud veeteenuse pakkumise lõpetama," lisas Kumm.
Tallinna Vesi ei täpsustanud, kas ja kui paljudel klientidel on vesi kinni keeratud.