Pangateenustega seotud probleemid
tulenesidki 2008. aastal peamiselt kliendi pealiskaudsest tutvumisest poolte
õiguste ja kohustustega enne laenulepingu sõlmimist, selgitas
finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius.
"Finantsinspektsioonil on võimalik esitada tarbija kaebuse alusel finantsasutusele järelepärimine ning kontrollida, kas konkreetse finantsasutuse tegevus vastab Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele," ütles Aleksius.
"Kui meie hinnangul ei ole üks või teine otsus olnud seadusega kooskõlas, anname sellest teada nii kaebuse esitajale kui ka finantsasutusele. Üha enam on olukordi, kus pärast finantsinspektsiooni seisukoha esitamist ja sekkumist muudavad turuosalised oma esialgset otsust," rääkis ta kaebuste arvu kasvust pankade tegevuse suhtes.
"Möödunud aasta lõpust pärineb 49 kaebust SEB Panga tegevuse suhtes, mis laekusid finantsinspektsioonile pärast AS SEB Varahalduse poolt SEB Likviidsusfondi osakute ümberhindamist," ütles kommunikatsioonijuht.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"SEB Varahaldus otsustas 27. oktoobril 2008 ümber hinnata SEB Likviidsusfondi investeerimisportfelli, mille tulemusena vähenes fondiosaku puhasväärtus 100-lt kroonilt 86,95 kroonile. Fondiosakute ümberhindamine ei vastanud klientide ootustele, sest SEB Likviidsusfondi esitleti klientidele läbi aastate kui täiesti riskivaba rahapaigutusvõimalust ja alternatiivi hoiusele," sõnas ta.
Finantsinspektsiooni hinnangul anti SEB Panga poolt ebaõiget teavet jagades ebatäpne ning mittetäielik ülevaade fondiga kaasnevatest riskidest. SEB Pank otsustas SEB Likviidsusfondi osakuomanikele tekitatud kahju kompenseerida," selgitas Aleksius.
Ta lisas, et kui meie hinnangul ei ole üks või teine finantsasutuse otsus olnud seadusega kooskõlas, kuid finantsasutus jääb eriarvamusele, on vaidlus võimalik lõplikult lahendada vaid kohtus.
Aleksiuse sõnul on finantsinspektsioonile alati esitatud ja küllap esitatakse ka tulevikus üksjagu põhjendamatuid kaebusi. Paljuski tulenevad sellised kaebused sellest, et klient ei ole enne lepingu allkirjastamist lepingut põhjalikult läbi lugenud ja avastab alles hiljem, et pakutav teenus ei vastagi tema soovidele. Siis on aga juba keerulisem kui mitte võimatu lepingueelset olukorda taastada.
Järelevalve tööks on muuhulgas selgitada, millised on riskid tarbijate jaoks ja pakkuda neile teavet ning tuge finantsteenuste valimiseks, lisas ta. "Meie aga ei otsusta tarbija eest ega tea, mis on konkreetsel juhul tema jaoks parim valik või millised on tema soovid ja ootused. Näiteks kinnisvaralaenudega seonduv ei ole täna ilmselt mitte ainult muutunud majanduskeskkonna probleem, vaid mitmetel juhtudel seondub see ka sellega, kuidas üks või teine otsus laenu võtta on tehtud. Mõnelgi juhul on ilmselt tegemist olnud emotsionaalse, mitte läbikaalutud otsusega."
"Pangateenustega seotud probleemid tulenesidki 2008. aastal peamiselt kliendi pealiskaudsest tutvumisest poolte õiguste ja kohustustega enne laenulepingu sõlmimist. Samuti olid kaebused seotud ka laenulepingute tingimuste erineva tõlgendamisega lepingu poolte poolt, kus sel juhul andsime meie poole pöördunud klientidele omapoolse seisukoha," tõdes ta.
Ta rääkis, et oli ka probleeme sularahaautomaatides tehtud tehingutega, igapäevaste arvelduste ja pankade teenustasudega. Viimasel juhul tuleb aga arvestada, et vastavalt Euroopa Liidu põhimõtetele ei toimu finantsteenuste valdkonnas riikliku hinnaregulatsiooni. Finantsteenuse hind kujuneb vaba konkurentsi tingimustes. Kokkuvõtvalt - mitmed pöördumised olid sellised, kus piisab kehtivate regulatsioonide ja põhimõtete selgitamisest ning kaebuse rahuldamist seejärel kliendi poolt enam ei oodatagi.
"Finantsinspektsioon soovib veelkord rõhutada, et enne mistahes finantsteenuse lepingu allkirjastamist on äärmiselt oluline lugeda leping läbi, sealhulgas tutvuda lepingu lõpetamise ja muutmise tingimustega. Kui tingimuste lugemisel ja tõlgendamisel jääb midagi ebaselgeks, tuleb see asjaolu enne lepingu allkirjastamist üle küsida," märkis Aleksius.