Padar: IMFi julgustav hinnang rahustab ka pessimiste

„Aruandes on eriti oluliseks IMFi veelkordne kinnitus, et Eesti valuutakomitee süsteem ja Eesti krooni fikseeritud vahetuskurss on Eesti rahapoliitika ja finantsstabiilsuse alustala. See süsteem jääb kehtima seni, kuni Eesti liitub euroalaga,” kommenteeris avaldust Eesti Panga president Andres Lipstok.

„IMF toonitab, et euroalaga liitumise väljavaadete taustal on oluline Maastrichti eelarvekriteeriumi täitmine. Valuutafond soovitab keskpikal perioodil püüelda valitsussektori eelarveülejäägi suunas. Sama soovitust on ka Eesti Pank nii varasemalt kui ka viimases majanduskommentaaris valitsusele jaganud ning neid eesmärke tuleb arvestada 2010. ja järgmiste aastate eelarvete koostamisel,” lisas Lipstok.

IMF: 2009. aasta eelarve muudatused on rasked

Fond toetab valitsuse otsust peatada avaliku sektori palgatõus ning kärpida eelarvekulutusi. IMF tõdeb, et „2009. aasta eelarve muudatused on rasked, kuid sellistena alles esimene samm eelarvepuudujäägi kontrolli alla saamise teel”, öeldes samas, et Eestit ei ähvarda tänu reservide olemasolule akuutsed finantseerimisprobleemid.

IMFi hinnangus on murega nenditud, et eelarve jäikus ehk ligi 70% ulatuses fikseeritud kulusid nõuab reageerimist ja reformi. Samuti soovitab fond eelarvepoliitika jätkusuutlikkuse huvides peatada täiendavad maksualandused.IMFi sõnul ei tohiks ka praeguses olukorras maha kanda saavutatut: Eesti majanduskasv on meid viinud lähemale ELi keskmisele tasemele ning majanduse, sealhulgas finantssektori tihe seotus Euroopa ühisturuga on kohandumisprotsesse toetav tugevus. Kuigi ülemaailmses majandus- ja finantskriisis seisab Eesti majanduse ees mitmeid väljakutseid, on Eesti haavatavus märkimisväärselt vähenenud. Pidurdunud on hinnatõus ja alaneb jooksevkonto puudujääk, mis tähendab, et Eesti sõltub vähem välisrahastamisest.

Lipstok rõhutas, et IMF toonitab piirkondliku pangandusjärelevalve alase koostöö ja teabe vahetamise olulisust. „Nii tervitab IMF Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud kokkulepet ennetavaks likviidsuse tagamiseks. Lisaks tugevale likviidsusseisule ja panganduse integreeritusele Euroopa ja Skandinaavia pangandusega on selline kokkulepe täiendav tagatis finantsstabiilsuse ja kindlustunde suurendamisel,” rääkis Eesti Panga president.

Lipstok kinnitas, et Eesti valitsus ja keskpank suhtuvad IMFi ettepanekutesse täie tõsidusega.

„Praeguses globaalses kriisis on Eestit toetanud headel aegadel kogunenud eelarveülejääk, samuti tugev pangandussektor ja finantsjärelevalve. Jätkuvalt stabiilne finantskeskkond ning majanduse paindlikkust ja usaldusväärsust tõstvad meetmed aitavad toime tulla majanduslangusega,” ütles Lipstok. Ta mainis, et seetõttu tasub esile tõsta ka IMFi toetust selle aasta alguses Eestis vastu võetud uuele töölepinguseadusele, kuna see suurendab tööturu paindlikkust ning parandab sotsiaalset kindlustunnet.