Tüüpiline töötu on noorem mees või vanem naine

Suhtluskeele järgi jagunevad töötud üsna võrdselt: 28. veebruari seisuga oli eestikeelseid töötuid 24 094 ja venekeelseid 22 211. Veel mõni aeg tagasi oli olukord vastupidine. Nii oli näiteks tänavu 1. jaanuaril pisut enam neid töötuid, kelle peamine suhtlemiskeel on vene keel.

Meessoost töötute haridustaseme järgi oli veebruari lõpu seisuga kõige rohkem üldkeskharidusega töötuid (6978), palju oli ka põhikoolibaasil kutsekeskharidusega töötuid (5867) ning põhiharidusega töötuid (5325).

28. veebruari seisuga kuulus 62,9% registreeritud töötutest kas ühte või mitmesse riskirühma. Kõige rohkem kuuluvad töötud pikaajalise töötu riskirühma (13 114 inimest) ning eesti keele mitteoskaja riskirühma (10 579 isikut). Kui vaadeldav keskmine meessoost noor töötu on alla 25aastane, siis kuulub ta noorte riskirühma (16-24aastased töötud).

Veebruari lõpus oli arvel üle 46 000 töötu. Keskmine töötu ei ole pikaajaline – tema viimane töösuhe on lõppenud enamasti koondamise tõttu kas 2009. aastal või eelmise aasta lõpukuudel. Eelmine töökoht oli keskmisel eestikeelsel töötul kas ehituses või sellega seotud valdkonnas.

Tööturuamet kogub küll töötute töösoove, kuid mitte palgasoove, seega pole võimalik registreeritud töötute palgasoovide kohta kokkuvõtet koostada, ütles tööturuamet avalike suhete nõunik Erko Vanatalu.

Kui veebruari lõpu seisuga oli Eestis registreeritud töötuid 46 411, siis tänaseks hetkeks on neid juba 53 426.