Ootamatult halva tulemuse taga on laenukahjumid 6,845 miljardit Rootsi krooni. See ületab enam kui kaks korda uudisteagentuuri SIX küsitletud analüütikute prognoosi ning on enam kui 20 korda suurem läinud aasta sama kvartaliga võrreldes.
Swedbank on võimalike laenukahjumite katteks eraldanud reservi 3,7 miljardit Rootsi krooni, millest 1,9 miljardit on Balti riikidele, 1,4 miljardit Ukrainale ja 0,4 miljardit Rootsi krooni Rootsile.
„Swedbank on ümber hinnanud oma tegevuse Ukrainas ja Venemaal ning laiendab seal tegevust vähemate ambitsioonidega,“ teatas pank.
Panga uus juht Michael Wolf on rakendanud „jõulisi abinõusid“ panga hädadest välja tüürimiseks. Sinna alla käivad nii muudatused kontserni juhtkonnas kui ka ulatuslik analüüs Balti riikide laenuportfelli seisust. Balti riikides on plaanis koomale tõmmata.
Pank kordab, et Balti riigid on panga oluline koduturg. Perspektiivis ei välista pank, et peab ka Balti riikidesse tehtud investeeringutega seoses goodwill'i maha kandma.
„Kontorite ja töötajate arv väheneb lähimate kvartalite jooksul, et vähendada ülevõimsusi. Käiku on lastud kokkuhoiuprogramm, mis peaks kulusid praeguselt tasemelt vähendama 15%. Ka Ukrainas on kavas kulude kärped,“ kirjutas pank.
Kontserni intressitulu kasvas esimeses kvartalis 11%, 5,803 miljardile Rootsi kroonile (mullu 5,241 miljardit). Teenustasutulu vähenes 1,374 miljardile Rootsi kroonile.
Kogutulu sai pank 9,424 miljardit Rootsi krooni (mullu 8,446 miljardit).