Laenude võtmine pidurub

Üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal tõusis märtsi lõpuks 4,5 protsendini laenuportfellist veebruari 4,1 protsendi tasemelt. Samas kogu viivislaenude maht, mis arvestab ka lühemaajalisi maksehäireid, vähenes märtsis nii eraisikute kui ka ettevõtete osas. Laenuteenindamisega on enam raskuseid ehitus- ja kinnisvarasektori ettevõtetel, kus probleemseks võib hinnata ligikaudu 8 protsenti vastavast portfellist. Eluasemelaenude hulgas on üle 60 päevase makseviivitusega laenude osakaal märksa väiksem, ulatudes 3 protsendini portfellist.

Tulenevalt laenuportfelli vähenemisest suurenes pankade keskmine kapitali adekvaatsus märtsis 22 protsendini. Seejuures ka turu madalaim näitaja (16%) oli oluliselt kõrgemal kohustuslikust 10 protsendi määrast. Kõrge kapitaliseeritus on pankadele vajalikuks puhvriks, et toime tulla võimalike suurenevate laenukahjumite korral. I kvartalis teenisid Eestis tegutsevad pangad 444 miljonit krooni kahjumit. Pankade kvartalitulemusi mõjutasid peamiselt laenude 1,5 miljardi krooni ulatuses tehtud allahindlused, mis moodustasid 0,6 protsenti laenuportfellist.

Euribori alanemine aitas kaasa uute eluasemelaenude keskmise intressimäära langusele. Eluasemelaenude keskmine intressimäär alanes märtsis 4,2 protsendini veebruari 4,6 protsendi tasemelt. Ettevõtete pikaajaliste laenude intressimäär seevastu ei muutunud, püsides 4,8 protsendi tasemel. Rahvusvaheliste rahaturu intressimäärade alanemine on oluliselt vähendanud varasemate laenuvõtjate igakuiseid laenumakseid.