- OMX Baltic−0,74%300,15
- OMX Riga−0,89%879
- OMX Tallinn−0,19%2 059,44
- OMX Vilnius−0,04%1 192,05
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,26%8 820,31
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,12
- OMX Baltic−0,74%300,15
- OMX Riga−0,89%879
- OMX Tallinn−0,19%2 059,44
- OMX Vilnius−0,04%1 192,05
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,26%8 820,31
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
SEB: kroonilaenu intress nulliks kasu
SEB makroanalüütiku Ruta Arumäe sõnul
poleks eurolaenude massilisel konverteerimisel kroonideks, nagu soovitas
Deutsche Bank, mitte mingit mõtet, sest laenuvõtjate intress kerkiks
märgatavalt.
"Juba praegu on krooniintressid palju kõrgemad kui eurolaenude omad ning kui massiliselt laene kroonideks vahetada, tõuseks see intress hüppeliselt, nii et laenuvõtjad ei kannataks seda välja," kommenteeris Arumäe Deutsche Banki soovitust arvestada Balti riikides eurolaenud ümber kohalikku valuutasse.
Saksamaa suure kommertspanga hinnangul saaks seejärel valuuta devalveerida ilma hullemate tagajärgedeta. Devalveerimismääraks pakub Deutsche Bank 15 protsenti.
Arumäe sõnul vahetaksid inimesed oma sääste parimal juhul eurodeks, halvemal juhul viiksid raha riigist või pangandussüsteemist üldse välja ja see oleks pangandussektorile ja majandusele vägagi hävitav. "Lisaks oleks see devalveerimine, seega ette teada ning tekitaks paanikat inimeste seas ja ebastabiilsusi finantssektoris," märkis ta.
Devalveerimise efekt oleks inflatsiooni järsk tõus ning tootmissisendite odavnemine peamiselt tööjõukulude võrra. Tööjõukulusid aga saab 15% alandada täiesti rahulikult ka ilma finantspaanikat tekitamata. Seega ei näe Arumäe devalveerimisel mingeid positiivseid efekte.
Deutsche Bank ennustab oma äsja avaldatud globaalses ülevaates Balti regioonile tänavuseks majanduslanguseks 15-20 protsenti. Ka rahandussektori toimimine halveneb panga hinnangul kiirelt ja jätkuvalt.
"Praegu on kohalikud võimuesindajad püüdnud hoida valuutad enam-vähem kõikumatud, peaasjalikult käib see kergelt kõikuva kursiga Läti lati kohta, mille piirides hoidmiseks on Läti keskpank teinud tugevaid pingutusi,2 kirjutas Deutsche Bank. Veebruari lõpust aprilli lõpuni maksid sekkumised Deutsche Banki andmetel 395 miljonit eurot ning keskpanga reservid olid aprilli lõpuks langenud 3 miljardi euroni.
Saksamaa pank näeb devalveerimist Lätis tõenäolisena, mis tuletab ka välisinvestoritele meelde regiooni negatiivset riski, mistõttu kannatavad ka Eesti ja Leedu ning võimalik, et ka ülejäänud Ida-Euroopa. Peamised probleemid saab panga hinnangul jagada kolmeks: erasektori ülelaenamine, konkurentsivõime puudujäägid ning mõnel juhul ka puudujäägid fiskaalpoliitikas.
Palgakasv ja inflatsioon mõjusid hävitavalt
Viimaste aastate kiire palgakasv, tööjõupuudus ja inflatsioon on Deutsche Banki hinnangul haavanud oluliselt Balti riikide konkurentsivõimet, lisaks ei luba piirangud ka kiiret valuuta devalveerimist, mida kaubanduspartnerid tahtlikult või tahtmatult peavad läbi viima.
Deutsche Bank näeb suuremat probleemi ka eelarve defitsiitides, mille taustal nimetab kohalikku poliitikat suhteliselt ebastabiilseks.
Õpikunäitena toob pank lahenduseks valuuta devalveerimise, kuid ka seal on omad kitsaskohad. Eeskätt on mureks erasektori suur laenukoormus eurodes, mis kohalike valuutade devalveerimisel tekitaks täiendava koorma ning annaks uue hoobi nii laenude tagastamisvõimele kui ka pangandussektorile.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee