Lisaeelarve aruteluga jäädi ajahätta

Kunagise Eesti Põlevkivi juht, keskerakondlane Lembit Kaljuvee kritiseeris teravalt plaanitavat keskkonnatasude tõusu. "Alles kaks aastat tagasi, 2006. aastal võeti vastu otsus, kus tõsteti kordades keskkonnatasudid ja öeldi, et nüüd enam ei tule. Ja me tõstsime siis kolm korda, nüüd tahame tõsta 5-10 korda teatud ressursside tasu. See on ju absurdi tipp!" heitis Kaljuvee Rõivasele ette retoorikat, nagu oleks pärast täiendavat analüüsi tehtud otsusega koormus energeetika- ja keemiaettevõtetele võrreldes algse ettepanekuga olulisel määral vähenenud ning ei kujuta endast seetõttu märkimisväärset riski. Kaljuvee arvutuste kohaselt on eelnõusse sisse kirjutatud aga väga suured tõusud. "Need tõusud ei ole isegi mitte sajamiljonilised, aga need juba küünivad miljardi taha," ütles Kaljuvee.

Keskerakondlane Valeri Korb märkis, et aasta alguses toimus elektriraudtee tariifide tõstmine, mille tulemuseks on, et üks suuremaid keemiaettevõtteid Nitrofert seisab. „Pärast seda, kui avalikkus sai teada, et on plaanis tõsta keskkonnatasusid, siis esimene, kes kõvasti protestis, oli Viru Keemia Grupp. Võin öelda, et Viru Keemia Grupp paneb sadu miljoneid selleks, et meie loodus oleks terve. Ja valitsus muide lubas ettevõttele, et kuni 2012. aastani seoses suurte keskkonnainvesteeringute mahtudega ei muutu tasude määr. Mul on sellega seoses teile küsimus: kas komisjonis arutati, et äkki me niisuguste ettepanekutega, niisuguste tariifide ja teiste muudatustega paneme kõik need keemiaettevõtted kinni?” tahtis riigikogulane teada.

Rõivas nentis, et see on väga tõsine teema, mida komisjon mitmel korral ka arutas. Rahanduskomisjonile laekus mitmeid kirju nii konkreetsetelt ettevõtetelt, nende ettevõtete ühenduselt kui Tööandjate Keskliidult, mis saigi Rõivase sõnu põhjuseks, et keskkonnatasusid roheliste poolt välja käidud ulatuses ei tõstetud.

Sigarettide aktsiisimäära tõstetakse 5% võrra. Rahanduskomisjon otsustas teha ka ühe erandi ja lubada sigarettide müüki erandkorras kuni 1,7% maksumärgist kõrgema hinnaga, mis tuleneb Rõivase sõnul käibemaksu muudatustest.

Erinevate mootorikütuste aktsiisimäära otsustas komisjon tõsta 10%-12% võrra mis on kõrgem, kui valitsus selleks ettepaneku tegi. Samuti soovitakse rakendada meetmeid, mis peavad kaasa aitama aktsiisilaekumiste paranemisele.

Pliivaba bensiini aktsiisimäär tõuseb 6228 kroonini tuhande liitri pliivaba bensiini kohta, mis teeb aktsiisimäära tõusuks 10,8%. Diislikütuse aktsiisimäär tõuseb 5787 kroonini tuhande liitri kohta, tõus 12%. Eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäär tõuseb 1056 kroonini ja ka see teeb aktsiisimäära tõusuks 10%. Diislikütuse hind tõuseb koos käibemaksuga 73 senti.

„Bensiini hind tõuseb tarbija jaoks koos käibemaksuga. Arvestades käibemaksuks 18%, 72 senti. Kui käibemaksu otsustame tõsta 20%-ni, mis on ka üks täna meie ees olevatest otsustest, siis sellevõrra pisut rohkem,“ selgitas Rõivas.

Opositsioonipoliitikute hinnangul seal kütuse hindade tõus aga koheselt löögi alla Eesti võime saavutada eurotsooni tase ning täita Maastrichti inflatsioonikriteerium, kuna kütuseaktsiisi tõstmisega ei tõuse ainult bensiini hind, vaid kerkivad ka leiva, piima ja kõikide kaupade hinnad. Samuti esitati küsimusi keskkonnatasude tõusu mõju kohta inflatsioonile.