Rõivas: inflatsioonikriteeriumi täitmine sõltub riigikogulastest

Ta rõhutas, et praegune koalitsioon on maksutõusude osas väga skeptiliseks meelestatud ja ette võetakse see ainult vajadusest saada eelarve tasakaal kontrolli alla. „Valikut makse üldse mitte tõsta laual ei ole,” rõhutas Rõivas - kui käibemaksu tõus toestust ei leia, saadakse Rõivase sõnul vajalikust 6 miljardist kärpekroonist kokku vaid 5 miljardit.

Eesti Pank nentis oma tänases majanduskommentaaris, et seni võetud meetmed koos menetluses oleva lisaeelarvega kujutavad endast küll suurt korrektsiooni esialgsete kavadega võrreldes, kuid ei taga veel koondeelarve puudujäägi vähenemist alla 3% ei käesoleval ega ka järgmisel aastal.

Rõivas jäi Eesti Panga seisukoha suhtes kidakeelseks ja ütles, et seda on keeruline seda kommenteerida, kuni tal pole selge, kas mõeldud on ainult eelarve osa või ka lisaeelarvega seotud seadusi. „Igal juhul selge on see, et kõik sõltub riigikogu saalist. Kui seal otsustatakse käibemaksu tõusu mitte toetada, oleme miljardiga miinuses ja siis pole üldse küsimustki, kas me täidame kriteeriumi. Vastus on selge „ei”,” möönis Rõivas.

Ta ütles, et rehkenduste järgi ollakse praegu vajaliku kärpe suuruse täitmise lähedal, kuid 3% piiri alla jäämiseks vajalikku 6 miljardit päris koos siiski veel pole.

„Kui me need otsused ka ära teeme, pole me tegelikult kaugeltki lõpetanud ja edaspidised korrigeerimised pole välistatud. Täpse kärpe vajadus iga päevaga täpsustub,” rääkis Rõivas lisades, et arvesse tuleb võtta nii prognoose kui tegelikke arenguid. „Kui me vaatame tänast seisu ja rahandusministeeriumi musta stsenaariumit, mille alusel me kärpeid teeme, ei ole kärpestsenaarium sellest päris kindlasti optimistlikum,” kinnitas ta.

Siiski möönis Rõivas, et võimalus, et 6 miljardi suurusest kärpest ei piisa, on kindlasti olemas. „Ma absoluutselt ei välista seda,” ütles ta.

Kuna eelarve teise lugemisega täna riigikogus lõpuni ei jõutud, tegi rahanduskomisjon ettepaneku kutsuda neljapäeval pärast korralist istungit kohe kokku ka erakorraline istung, kus panna päevakorda nii eelarvega seotud seaduste eelnõu kolmas lugemine ja hääletamine kui ka eelarve eelnõu. „Korrektne on enne vastu võtta need seadused, mis eelarve muudatusi võimaldavad ja alles siis võtta vastu eelarve,” selgitas Rõivas protseduurilisi vajadusi lisaeelarve vastuvõtmiseks.

Eelnõud näevad ette avaliku sektori kulude kärbet, aktsiisi- ja maksutõuse, keskkonnatasude tõstmist ning mitmete hüvitiste kärpimist.

Rõivas lisas, et rahanduskomisjoni tänasel istungil midagi revolutsioonilist ei toimunud ning mingeid uusi poliitilisi avanguid rahanduskomisjoni poolt homsel lugemisel oodata ei ole.