Ära palka ainult eestlasi

Esmapilgul tundub, et rääkimine multikultuursusest on praeguse majanduskriisi ajal ootamatu. Tegelikult avaldub just praegu Eesti ühiskonnas teravalt multikultuursuse põhimõttest mittearusaamine ja tekkinud on võimalus muuta oma suhtumist rahvuste koostöösse.

Minul on vedanud. Olen Eestis sündinud venelane ning lapsepõlvest alates eestlastest kaaslastega eesti keelt rääkinud. Seega mõistan hästi nii eestlaste kui ka venelaste kultuuri, traditsioone, käitumismotiive ning psühholoogilisi iseärasusi.

Teiseks on omandatud erialad ja kogu professionaalne karjäär andnud mulle suurepärase võimaluse töötada multikultuursetes meeskondades. Enne kui ma üldse teadvustasin enda jaoks multikultuursuse mõistet, tundsin selle positiivset mõju.

Üldine olukord Eesti tööturul pole paraku nii helge. Siiani oleme enamasti jaotatud eesti- ja venekeelseks kogukonnaks. Alates taasiseseisvumisest töötavad inimesed "eesti" või "vene" firmades. Riigiorganisatsioonides töötavad endiselt valdavalt eestlased ning asi pole vaid keeleoskuses.

Mitte-eestlased tajuvad ebavõrdset kohtlemist ka juhtivale ametikohale kandideerimisel, kus samade eelduste korral (mõlemad on Eesti kodanikud, ühevanused, võrdväärse hariduse, keeleoskuse ja professionaalsete kogemustega) eelistatakse eestlast muust rahvusest kandidaadile. Miks? Näen peapõhjusena fakti, mida märgitakse rahvastikuministri büroo uuringu "Rahvussuhted ja integratsioonipoliitika väljakutsed pärast pronkssõduri kriisi" kokkuvõttes: eestlaste seas domineerib jätkuvalt negatiivne hoiak muulaste kaasamisse Eesti majandusse ja poliitikasse. Seega on põhjus suhtumises ja multikultuursuse põhimõtte tõrjumises.

Miks tasub võtta tööle mitte-eestlast? Teatud valdkondade puhul on vene keele emakeelena valdamine väga oluline. Alates 2001. aastast olen koos kolleegidega Tallinna Ülikoolist propageerinud vene keelt emakeelena rääkivate inimeste reklaamifirmadesse tööle võtmist. Sama liini peaksid järgima ka teiste valdkondade turundusosakonnad, kui ettevõttel on soov jõuda oma sõnumi ja toodetega venekeelse sihtrühmani.

Siiski on mitmes reklaamiagentuuris siiani 100% eestikeelne meeskond, kuigi firma üritab korraldada oma klientide kampaaniaid ka venekeelsele sihtrühmale. Võib eeldada, et sellised kampaaniad pole kuigi edukad. Multikultuurne organisatsioon on mitmekesisem ja elujõulisem, sest tänu eri rahvustest töötajate kaasamisele on organisatsioonil suurem tarbijaskond ja teave organisatsioonist levib mitmetes kogukondades. Uue kultuurilise ja keelelise taustaga töötaja ühinemine meeskonnaga rikastab asutust uute teadmiste ja kogemustega teisest kultuurist.

See ka tugevdab ühiskonda. Teise kultuuri ja keele kandja töölevõtmine aitab lõhkuda negatiivseid stereotüüpe.

Erilist tähelepanu muust rahvusest Eesti kodanike töölevõtmisel tuleb pöörata riigiorganisatsioonidel, see tõstaks kindlasti vähemuste usaldust nende vastu. Tuleb ka julgustada muust rahvusest kaaskodanikke kandideerima. Venekeelses kogukonnas on levinud stereotüüp, et riiklikusse sektorisse, eriti juhtivatele positsioonidele, võetakse tööle pigem eestlasi, isegi kui muust rahvusest kandideerijal on eesti keel kõrgtasemel.

Kokkuvõttes tuleb kandidaadi tööle võtmisel lähtuda eelkõige võrdse kohtlemise põhimõttest, sest see on demokraatliku ühiskonna alustala.