Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teeme jaama siia, mitte Leetu
Eesti osalemisest tuumaelektrijaama arendamisel oleme rääkinud pikalt seoses Ignalina projektiga. Sellest investeeringust võidaks aga vaid leedukad. Juba loodavad töökohad ja energiamüügi maksutulu, mis jäävad Eestisse, on piisavad argumendid, millega põhjendada tuumajaama rajamist Eestisse. Keskmise reaktori igapäevane tegutsemine tähendaks ligikaudu 600 kõrgharidusega töötajat. Vaid ehitussektoris loodaks tänu tuumajaama ehitusele viieks aastaks ligi 2000 töökohta.
Juba meie ekspordivõimsus kahe ühenduse kaudu Soome on piisav argument toota elektrienergiat. Põlevkivienergiaga ei ole võimalik püsida NordPoolis hinnakonkurentsis ja elektri eksport on tõenäoliselt välistatud. Pigem peame juba 2016. aastast 30% ulatuses elektrit importima.
Eesti Energial puudub kindlasti võimekus investeerida 100% jaama ehitusse. Praegu on mõistlik anda võimalus mõnele rahvusvahelisele energiaettevõttele, kes oleks huvitatud kuni kümnetesse miljarditesse ulatuva investeeringu tegemisest Eestisse. Soome tuumaenergiaseadus on suurepärane eeskuju seadusloomele.
Ka suurtel energiatarbijatel oleks oma roll. Soomes rakendati skeemi, kus nad saavad osaleda elektrijaama arenduses ning võivad edaspidi osta energiat madalama hinnaga.