Vaatamata Tallinki majandusaasta kolmanda
kvartali 269,8 miljoni kroonisele kahjumile võib LHV analüütiku Sten Pisangi
sõnul ettevõtet ka kiita, sest on asutud jõuliselt juhtkonna ju muude
juhtide palku kärpima ja lahendusi otsima.
Järgneb Sten Pisangi kommentaar:
Vaatamata sellele, et Tallinki reisijatenumbrid on viimastel kvartalitel väga tugevad olnud, ei ole see positiivsus tulemustesse edasi kandunud. Tallinki tulud kukkusid kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 6,9% ja ulatusid 2,75 mld kroonini, olles vastavuses LHV prognoosidega.
Samal ajal kui reisijatenumbrid on jõudsalt kasvanud, on langenud pardal tarbimine ja järsult on kukkunud kaubaveo tulud. Seetõttu ei ole ka kütusehindade langus oodatud positiivset mõju avaldanud. Tallinkil on väga suured püsikulud seljas ning väiksemgi kukkumine tuludes avaldab väga negatiivset mõju kasumlikkusele. Näiteks brutokasumi marginaal kukkus eelmise aasta 20,9% pealt 13,2%-le.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Arvestasime ootustesse teatava kasumlikkuse languse sisse, kuid LHV prognoositud 17,9% brutokasumi marginaalile jäädi tugevalt alla. See omakorda avaldus 28,2% oodatust väiksemas brutokasumis. Brutokasum kukkus aastaga seega 40,9% ja ulatus 362,6 mln kroonini. Turustus- ja üldhalduskulud tulid kokkuvõttes LHV prognoosidele vastavad. Oluliselt langenud kasumlikkuse tagajärjel ületas 269,8 mln kroonine puhaskahjum tugevalt LHV oodatud 65,0 miljoni kroonist kahjumit.
Kiidusõnad juhtkonnale, kes on nüüd veelgi agressiivsemalt asunud kulusid kärpima, alandades muu hulgas enda ja muude juhtide palkasid. Peale selle kaalutakse vanemate laevade müüki või prahtimist ning ka muid võimalikke restruktureerimisi. LHV hinnang Tallinki aktsiale on neutraalne ning lähiajal avaldame LHV Pro all ka pikema kommentaari.
Esireas vasakult: Andres Hunt, Enn Pant ja Ain Hanschmidt, tagareas Keijo Mehtonen ja Kalev Järvelill