Sõerd: maksuhalduri juhendil pole mingit õiguslikku jõudu

Järgneb Aivar Sõerdi kommentaar.

Teadaolevalt on maksuhaldur asunud koostama nn. dividendide sotsiaalmaksuga maksustamise juhendid. Ilmselt tuleneb selline samm kohtupraktikast, kus kohus on tuvastanud õigusliku määramatuse majandusliku tõlgendamise meetodi, ehk maksukorralduse seaduse § 84 rakendamisel.

Sellest olukorrast lähtuvalt on maksuhaldur asunud koostama juhendit ja määrama kriteeriume kuidas eristada kapitalitulu (dividendid) palgatulust. Tegemist on väga põhimõttelise küsimusega maksuõiguses ja selle lahendamine saab olla ainult seadusandja pädevuses. Maksuhalduril aga puuduvad volitused maksuseaduse lünkade täitmiseks ja õigusriigis ei saa maksuhaldur endale selliseid volitusi ise võtta. Õigusriigis on selline pädevus ainult seadusandjal. Täitevvõim saab teha ettepaneku rahandusministeeriumi kaudu valitsusele, kes siis algatab seadusemuudatuse või täienduse ettepaneku.

Seega maksuhalduri juhendil ei ole mingisugust õiguslikku jõudu.

Omaette küsimus on see, et kas on olemas poliitiline tahe maksustada teatud tingimustel dividende sotsiaalmaksuga. Samas seadusandja peab tagama sellise maksusüsteemi mis on maksumaksjale arusaadav ja väldib ebavõrdset kohtlemist.

Käesoleval ajal praktikas kujunenud olukord, kus maksuhaldur on asunud käsitlema teatud olukordades dividende palgatuluna, on tekitanud õigusliku määramatuse ja seda määramatust käesolev juhend ei täida.

Juhendit sisulisest küljest hinnates võib öelda, et see on ilmselt veel mingisugune esialgne töövariant ja ka selles kasutatav keskne meetod, milleks on statistikaameti keskmise palga andmete kasutamine võrreldava hinna meetodi rakendamisel, on küsitav. Statistikaamet nimelt taandab keskmise palga andmed täistööajale ja statistikaameti valimisse kuulub vaid väike osa ettevõtetest. Seega need andmed võivad erineda turuhindadest.

Juhendi järgi hinnatakse äriühingu ja keskkonna, milles see äriühing tegutseb, omadusi, aga sellistes hinnangutes on palju subjektiivsust ja määramatust.