Indrek Neivelt: haavad tuleb enne ära lakkuda

Kärajad keskendusid tänavu usaldusele ja vastutusele poliitikas, majanduses ja ühiskonnas. Endise hansapankuri sõnul aitab usaldust suurendada usk sellesse, et tehtav end ka ära tasub. “Kui keegi hakkab investeerima, siis esimene reaktsioon on ikka natuke veel oodata. Haavad tuleb ära lakkuda, läheb veel aastad kaks aega, enne kui inimesed muutuksid optimistlikumaks. Kusagil peab rohelisem tuli ka paistma, alles siis võime rääkida tööhõive suurenemisest ja usalduse kasvamisest. Kui maailmast hakkavad paremad signaalid tulema, siis hakkab ka siin parem,“ märkis Neivelt.

Kuigi euro toob Neivelti sõnul meile välisinvestorite usalduse, siis pimesi euro poole vaatamine on tema sõnul riskantne. “Mina olen eurot toetanud kümme aastat, kuid viie aasta pärast pole meil vahet, kas eelarvepuudujääk oli 3% või 5%. Oluline on see, et meil poleks palju töötuid ja neid, kes siit ära lähevad,“ märkis Neivelt

Pankuri sõnul pole kriis veel lõppu näinud, kuigi jalad on põhjas käinud. „Kriisi tulemus on see, et SKP lendab põhja,“ lausus Neivelt.

“Täna me teame, et SKP on sisemajanduse koguprodukt, me mõõdame produkte. Kui mina lähen jõusaali, siis tõstan SKPd, sest maksan oma teenuste eest raha. Kuid, kui metsa jooksma, siis ei toeta,“ märkis Neivelt kärajapäeval ja lisas, et kuna inimesed on hakanud kokku hoidma ja neid teenuseid ära jätma, siis SKP jääbki kukkuma. „Selliste kodanikega me esimese viie riigi hulka ei pääse,“ lisas pankur irooniliselt.

Eelmisel aastal polnud Neivelti sõnul hea olla pankur, sest pinged olid suured ja närvirakke kulus palju. Reitinguagentuure ei usaldatud enam, analüütikuid ei usaldatud enam, pensionifonde ei usaldata, pankuri sõnul on raske leida nurgakivi, keda või mida üldse usaldada. „Varasemast kriisist päästis välja see, et riigid sekkusid. Täna paistab välja see, et paari aasta pärast on mõne riigi võlakoorem kaks ja pool korda suurem kui riigi SKP. Eesti riigil on võlg aga peaaegu olematu,“ lausus Neivelt

Tulles tagasi usalduse küsimuse juurde rõhutas Neivelt, et kui aasta või kaks tagasi usaldati konkreetset institutsiooni, näiteks panka, siis nüüd usaldatakse pigem ühte kindlat persooni.